Olemasolevad taastuvenergia tootjad kannavad riigikogu hiljutise otsuse tõttu 40-43 miljoni euro suurust majanduslikku kahju, teatas taastuvenergia koda.
31. jaanuaril riigikogu majanduskomisjonis taastuvenergia toetuste üle peetud hääletusel rikkusid valitsuserakonnad taastuvenergia tootjate ning majandusministri poolt 19. juulil 2012 sõlmitud kokkulepet, seisab koja pressiteates.
Taastuvenergia toetussüsteemi ühepoolne ja tagasiulatuv muutmine on koja teatel lühinägelik ja kulukas samm, mille maksab kinni tarbija – selle tagajärjel muutub erakapitali kaasamine energeetika kaasajastamisse Eestis küsitavaks, tõusevad intressimäärad ja pidurduvad investeeringud.
"Kohalikul hakkepuidul töötavad Tallinna, Tartu ja Pärnu koostootmisjaamad hoiavad igal aastal soojatarbijatele kokku ligi 20 miljonit eurot. Valitsuserakondade otsus tähendas, et ülejäänud Eesti võib odavamast soojahinnast unistama jäädagi," tõdes taastuvenergia koja juhataja Rene Tammist.
Majanduskomisjon vähendas toetusi tuuleenergiale 93 EUR/MWh-ni ning taastas 600 GWh toetuse piirangu, mille kaotamises olemasolevatele tootjatele kokku lepiti. Kokkulepet rikuti ka konkurentsiametiga kooskõlastatavate toetusmäärade ja elektrijaamade omatarbe toetamise osas.
Valitsuserakondadesse kuuluvate saadikute otsus on taastuvenergia koja kinnitusel teravas vastuolus peaministri, keskkonnaministri, riigikogu majanduskomisjoni endise ja praeguse juhi seisukohavõttudega, milles lubati tagasiulatuvatest kärbetest hoiduda.
"Samuti on otsus selges vastuolus valitsuse koalitsioonileppega, milles lubati olemasolevatele projektidele vähendada toetusi üksnes kokkuleppel tootjatega ning eelisarendada taastuvatel allikatel põhinevat energiatootmist," märkis koda.
Riigikogu otsusel on ka regionaalpoliitiline mõõde, sest selle tulemusena jääb taastuvenergia koja kinnitusel maapiirkondades loomata tuhandeid uusi töökohti nii elektrijaamade ehituses, käitamises, metsanduses ja põllumajanduses.
Vaatamata pangaliidu ja mitmete teiste institutsioonide hoiatustele saatsid koalitsioonipoliitikud investoritele selge sõnumi, et Eestisse investeerimisel peab arvestama, et Eesti riigi sõna ei maksa, kinnitas koda oma teates.
"Elektrituru seaduse muudatusi menetledes tegi parlament otsused, mis kinnitavad Eestit kuulumist kõige halvemas mõttes tüüpiliste Ida-Euroopa riikide sekka. Seda nii investeerimiskliima stabiilsuse kui ka energiatootmise sisuliste valikute seisukohalt," lausus taastuvenergia koja juht Rene Tammist.
Taastuvenergia kotta koondunud energiatootjad on otsustanud oma investeeringuid kaitsta, kaaludes muuhulgas seadusemuudatuste vaidlustamist kohtus.
Seotud lood
Pikemat aega kestnud sõna- ja lobisõda taastuvenergiatoetuste pärast on jõudmas otsustavasse faasi: täna tuleb riigikogus lugemisele elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Nelja Energia nõukogu liikme Hannes Tamjärve sõnul rikub valitsuse poolt riigikogule esitatud elektrituru seaduse muudatusettepanek selle praegusel kujul tootjate ning riigi vahel sõlmitud kompromisslepingut ning tooks ainuüksi tuuleenergia ettevõtetele kahju üle 30 miljoni euro.
Kui taastuvenergia tootjad on pikka aega löönud häirekella, sest riik kavatseb muuta rohelise energia toetamise reegleid, siis nüüd asusid ettevõtjate seljataha ka pangad.
Võrdsed toetused kõigile turuosalistele tagavad majanduslikult soodsaimad otsused. Praegu toimivad projektipõhised toetused, mida kehtestab riigiamet. Seetõttu võib juhtuda, et toetatakse ebaefektiivseid projekte, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni liige Urve Palo (SDE).
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.