Äkki paneks esmajärjekorras tööle need 40 000 täis elujõus noort, kes ei õpi ega tööta, kommenteeris Tartu jalatsitootja Samelini juhataja Leida Kikka olukorda tööjõuturul.
Äripäev küsis, milliseid alternatiivseid võimalusi olete töötajate leidmiseks kasutanud. Päevaküsimuse ajendiks on Äripäeva tänane kaanelugu sellest, et töötajate palkamiseks tuleb järjest enam kaasata praegu mitteaktiivseid inimesi – erivajadustega inimesi, muulasi, pensionäre, praktikante või õppureid.
„Enne erivajadusega inimeste, pensionäride ja muulaste rakendamist alustaks äkki elujõus noorte töölepanemisest,“ lausus Kikka. „Ajalehed kirjutavad, et selliseid noori, kes ei õpi ega tööta, on 40 000. Neid saaks tööle rakendada väga lihtsalt – nad tuleks välja õpetada mingil erialal.“
Kikka kinnitusel õpetab Samelin uusi töötajaid ise kohapeal välja. „Me palkasime selleks kutsekooli endise õppemeistri,“ rääkis ta. „Muide, kutsekoolides enam õmblejaid ei õpetatagi, kuigi õmblejaid on tööturul väga vaja.“
Kikka sõnul kestab õppeaeg üldjuhul neli kuud ja selle aja jooksul maksab ettevõte miinimumpalka.
„Kui õmblejate väljaõppega tegeleb õppemeister, siis montaažiga on lihtsam – seal pannakse uustulnuk kogenud töötaja kõrvale õppima,“ lisas Kikka.
Seotud lood
Kui meil buumi ajal oli kohapeal tööjõuga väga kriitiline seis, palkasime inimesi Ida-Virumaalt, rääkis Viljandi küünlatootja ASi Hansa Candle juhatuse esimees Tarvo Moss.
Töökäte leidmiseks tuleb üles leida need, kes tööturule jõudnud pole. Äripäev toob viis võimalust, kuidas töökätepuudust leevendada.
Kuna tööealise elanikkonna seas on vabadest kätest nappus, palkame meeleldi nii tudengeid kui ka pensionäre, ütles ASi Prisma Peremarket tegevjuht Janne Lihavainen.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.