Võrgutasu on seda väiksem, mida enam elektrit tarbitakse, kommenteeris Juhan Parts võrgutasu ehk elektri kohaletoimetamise kallinemist.
"Võrgutasu on seda väiksem, mida rohkem üle Eesti kõikjal elektrit tarbitakse. Võrgutasu ei erine, kas tarbija on näiteks Narvas elektrijaamadele väga lähedal või hoopis Kilingi-Nõmmel. See on selles mõttes solidaarselt korraldatud tasustamise süsteem ja võrdlus Saksamaa ja Soomega päris ei sobi," selgitas minister riigikogu ees küsimustele vastates.
"Peaksime vaatama tarbimismahte, peaksime vaatama ka erinevaid muid võrguparameetreid, et hinnata, justkui meie võrk oleks väga kallis," märkis ta.
Aasta alguses kallines võrgutasu ehk elektri kohaletoimetamine Eestis ca kümnendiku võrra.
Seotud lood
Konkurentsiamet lubas Eleringil tõsta uuest aastast võrgutasusid 13% võrra, mis kergitab energiakulutusi 40 sendi võrra kuus.
Aeg ajalt kõlab väiteid, justkui Eestis oleks põhivõrgu tasud põhjendamatult kõrged. See ei ole tõsi, leiab Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Elektrilevi ei või võrku investeerimiseks saada vahendeid Eesti Energia kasumist, ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
Eestis on elektrienergia põhivõrgu ülekandetariifid tunduvalt kõrgemad kui lähinaabritel Lätis ja Soomes. Tänavu tõusis põhivõrgu tasu Eestis 9%, järgmise aasta oodatav tõus on 16%.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.