Tallinna Vesi: konkurentsiamet diskrimineerib

Konkurentsiamet ja ameti peadirektor on rakendanud nii ASi Tallinna Vesi kui ka teiste konkurentsimeti poolt reguleeritud ettevõtete (sh Kunda) puhul ühtseid hinnaregulatsiooni põhimõtteid ega ole rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Ministeerium on teinud eelmainitud otsuse, kuna leitakse, et Tallinna Vesi rahvusvahelist erastamislepingut ei saa austada, sest tegu on aktsiate ostuga (st aktsiad varadena), samas kui Kunda puhul ostsid asjaosalised küll mitte aktsiaid, vaid varasid, mistõttu antud lepingu tingimusi tuleb austada.

Taoline erinev kohtlemine on ilmne, kui vaadata Eesti ametivõimude poolt korduvalt kasutatud sõnastust ASi Tallinna Vesi tariifitaotluse tagasilükkamisel. Tsiteerides:

 

 

"Kui kasutada eelmainitud paragrahvi ja teha selle sõnastuses üksnes kohendusi (muudatused on kajastatud suurte tähtedega) Kunda puhul, mille lepingu on Eesti ametivõimud kuulutanud seadusega täielikus kooskõlas olevaks, on Eesti ametivõimud andnud mõista täiesti vastupidisest otsusest:

“Lähenemist, mille kohaselt tuletataks reguleeritava vara väärtus kahe osapoole vahel kokkulepitud ettevõtte väärtusest, SAAB pidada põhjendatuks. Juhul kui eelnimetatud ÕIGET põhimõtet järgida, peaks ERAMÜÜGItehingust tingituna tõusma KÜTTEteenuse hind tarbijatele üksnes põhjusel, et suureneb reguleeritava vara väärtus. Ainuüksi ERAMÜÜGI lepingu sõlmimisega aga ei toimu KÜTTEsüsteemis parendavaid muutusi (ei teostata uusi investeeringuid) ning aset leiab üksnes omanikuvahetus”.

Seaduse ja määruse rakendamisel ilmnev erinevus on selge ning diskrimineerib ASi Tallinna Vesi rahvusvahelist erastamislepingut, eelistades seejuures eramüügi-ostu tehingut. Ettevõte leiab, et antud hiljutine tõendusmaterjal kinnitab veelgi enam ettevõtte väiteid selle kohta, et erastamisleping on alati olnud kooskõlas Eesti seaduse ning praktikaga. Asjaolu, et regulaator ei austa ettevõtte erastamislepingut raamatupidamislike iseärasuste tõttu, rikub head regulatiivset tava.

Seda enam, et ASi Tallinna Vesi rahvusvahelise erastamislepingu aadressil tehtud väited on täiesti ebakorrektsed. Esiteks oli ettevõtte erastamise näol tegu turu juhitud rahvusvahelise riigihankega, mis teostati EBRD täielikul toel. See ei olnud kahe osapoole vahel sõlmitud eramüügi kokkulepe. Teiseks oli rahvusvahelise erastamislepingu peamiseks nõudeks, et vee- ja reovee kvaliteedis toimuks märgatav paranemine. Eestisse kutsuti rahvusvahelisi ettevõtteid selleks, et eelmainitud parendused tehtaks kiiremini ja efektiivsemalt ning seda kõike on ettevõte ka teinud."