2012. a teisel poolel otsiti ettevõtetesse üha enam müügiinimesi, et suurendada käivet. 70% juhtudel oleks aga olnud mõistlik see ära jätta, andes samas müüjatele rohkem aega otseseks müügitegevuseks ja viies miinimumi nende muud lisategevused-ülesanded.
Võtame näiteks tüüpilise ettevõtte X, kel on viis müüjat. X soovib müügitulemusi suurendada ja palkab juurde veel viis müüjat. Protsessiga kaasnevad värbamiskulud, fikseeritud palgakulud, koolituskulud ja loomulikult ajakulu. Kahe kuu pärast selgub, et neist viiest saab hakkama vaid kaks.
Nokk kinni, saba lahti. Kuna X on pühendanud oluliselt oma ressurssi uute müüjate koolitamiseks ja arendamiseks, jättes olemasolevad n-ö omapäi, tekib nende müüjate seas rahulolematus ja kaks otsustab töölt lahkuda. Ehk kahe kuuga ollakse tagasi seal, kus enne uute müüjate värbamist – Xs on ikka viis müüjat, raisatud on kaks kuud ja müügikäibe kasv on olematu või minimaalne.
Ettevõte Y aga analüüsib oma viie müüja tööd ning leiab, et 50% nende ajast kulub klientide otsimisele või filtreerimisele ning administratiivsete küsimustega tegelemisele. Seepärast otsustab Y klientide otsimise ja filtreerimise teenuse osta sisse oma ala asjatundjatelt, kes on keskendunud just kliendisuhte loomisele.
Nüüd saavad viis müüjat tegelda juba filtreeritud klientidega, jõudes sama ajakuluga 50% rohkema arvu klientideni kui varem: ettevõtte käive kasvab, kusjuures enamik riskidest on maandatud.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.