Pealtnäha veider lugu küll - jaanuari elektrišoki aegne inflatsiooninumber jäigi siiani väikseimaks, mida paari viimase aasta jooksul nähtud, nentis SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
"Lähemalt vaadates on oma loogika asjal sees ning mis kord paisu taga, see sealt ka lõpuks välja tulema peab," selgitab ta. "Ehk siis, mis jaanuaris odavalt saadud, selle eest tuli veebruaris ikkagi taas rohkem raha välja käia. Näiteks riiete ja koduelektroonika eest."
Nii et Arumäe sõnul inflatsioon veidi kokkuvõttes taas kiirenes veebruaris - seda muidugi mitte ainult soodusmüükide lõppemise pärast, vaid rohkem ikka maailmaturult tulnud toormehindade ajutise tõusu tõttu, nagu toit ja nafta.
Arumäe sõnul annab aga edaspidine inflatsiooniväljavaade lootust, et ka soodusmüükide vahelisel ajal saab poodi minna. "Juba märtsis näeme ilmselt taas paari aasta madalaimat inflatsiooninumbrit, mis langeb ca 3% lähedusse," prognoosib ta. "Ja ega see hinnatõus sealt enam väga palju kiireneda ei tohikski ka järgneva paari aasta jooksul. Suuremad hinnahüpped peaksid nüüd seljataga olema. Pole enam tarvidust üha enam püksirihma ning sportlikku vormi pingutada, et uutest kõrgustest üle hüpata."
Jaanuari tarbimise statistikas lõdvenenud tarbimismeeleolusid Arumäe sõnul veel paista ei olnud. "Jaekaubandusmahud suurenesid 4% ehk samas suurusjärgus sellele eelnenud kvartaliga. Eelmise aasta algusest vaadates on see aeglustuv tendents. Käesoleva aasta alguse automüügi numbrid näitavad aga, et põhjust muretsemiseks ei ole, tarbijatega on endiselt kõik korras," ütles Arumäe ja tõi näiteks veebruarikuise automüügi kasvu, mis põrkas taas üles 11% peale ning tarbijate kindlustunne oli jaanuaris-veebruaris kõrgem kui terve eelmise aasta jooksul. "Minu arvamuse kohaselt mõjutas jaanuarikuist tarbimist veel elektrihinna šokk ning see hakkab juba veebruarist vaikselt vaibuma ning jaekaubanduse müügimahud taastuvad esimesel poolaastal 6% juurde," märkis ta.
Jaemüügi 4% kasv ning tööstustoodangu 6% kasv jaanuaris näitavad Arumäe hinnangul, et majanduskasv püsib suhteliselt tugevana, vähemasti samas suurusjärgus eelmise aasta neljanda kvartali kasvuga või gramm kiiremgi: mis on täies kooskõlas meie SKP prognoosiga. "Lisaks on ka ekspordikasv jaanuaris päris korralik olnud, mis murepilvi veidi laiali hajutab," selgitas ta.
"Ja kirsina tordi peal teatas statistikaamet, et eelmise aasta neljandas kvartalis oli 6500 vaba töökohta ning kõige rohkem vabu töökohti on saadaval teenindavates tegevustes – pesumajades, keemilistes puhastustes, iluteeninduses," rääkis Arumäe ja lisas: "Niisiis, 63700 töötut, mida ootame?"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.