Majandusteadlane Paul Krugman asus viimati sõnasõtta Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehniga rangete kärpekuuride pärast. Krugmani sõnul väidab Rehn, et kärbetele pole alternatiivi, kuid majandusstatistika on samas läinud aina süngemaks.
Krugmani kriitika võib olla õigustatud. Seda tõestavad kõige ilmekamalt Itaalia ja Hispaania majandus, mis on langenud mitu kvartalit järjest ja kus töötuse määr on tõusnud uutesse kõrgustesse.
Veebruaris tõusis Hispaania töötuse määr 26%ni, mis on 40 aasta kõrgeim tase. See tähendab, et euroala ühes suuremas majanduses on 5,04 miljonit töötut. Noorte töötus ehk 16–24 aastaste töötuse määr tõusis 55%ni.
Kole statistika. Mõni süüdistab selle koledas statistikas Hispaania kärpeprogramme, mille eesmärk on eelarve tasakaalustamine. Citigroupi hinnangul ei ole Hispaania töötuse määr veel oma tippu saavutanud.
Itaalia, mis kuulub samuti eurotsooni suuremate riikide hulka, on samal moel rakendanud säästukuuri eelarve tasakaalu viimiseks. Jaanuaris tõusis Itaalia töötuse määr 11,7%ni, mis on 21 aasta rekord. Pead on tõstmas poliitilised liikumised, mis tahavad kärpekavad lõpetada.
Justkui tõestusena Krugmani väitele jättis Euroopa Keskpank (EKP) neljapäeval baasintressi 0,75%-le, kuid langetas majanduskasvu prognoosi. Investorid ja tarbijad on ikka ebakindlad. Järgmiseks aastaks ootab EKP majanduskasvu vahemikus 0,2– 2,2%.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.