Jones: internetis on aega järjest vähem

„Kui kunagi otsustas internetikasutaja 12 sekundiga, kas lehekülg on talle huvitav või mitte, siis aastal 2012 kulutab ta sellele 4 sekundit," selgitas Jones.

„Mida tahab kasutaja selle ajaga saada?“ küsis Jones. Tema arvates on vastuseks vahetu vaevatasu. „Me peame olema innovatiivsemad,“ selgitas psüholoog, et iga korraga on toimivat lahendust keerulisem leida.

„Tänapäeva tarbija saab Amazonist otsitava raamatu paari hetkega kätte,“ selgitas ta. Seevastu on raamatupood vananenud nähtus, kus raamatu leidmine võtab tohutut aega. Online kogub populaarsust tänu võimele anda kiiret tulemust.

Taustamüra. „Inimesi hakkab tüütama info ülekoormus,“ rääkis Jones. Interneti kasutamisel lülituvad inimese ajus sisse filtrid, mis aitavad tal vajaliku valida ja tähtsusetut ignoreerida. „Küsimus on: kuidas luua märgatavat kohalolekut ja mitte tüütav olla?“ Jones rõhutas vastuses loovuse tähtsust.

Praeguse tarbija vastutulelikkus uutele asjadele lihtsustab Jonesi arvates sisenemist turule uuete toodetega.

"Praegu on Facebook Google otsingu populaarsem sõna,“ rääkis Jones. „Mis teeb Facebooki nii edukaks võrreldes teiste Wikipeedias nimetatud 198 sotsiaalvõrguga?“ küsis Jones. Kui valik on suur, lülituvad sisse põhiinstinktid.

1. Ellujäämisinstinkt.  „Valides mädanenud ja värske banaani vahel valib inimene värske. Miks?“ küsis Jones. Eelajaloolisel inimesel oli valik: oodata, kuni asjad kukkuvad ise pähe, või minna nende järele. Puust alla kukkunud banaan võis põhjustada toidumürgistust. Ellu jäid need, kes viitsisid pingutada.

2. Inimesed ei taha oodata. „10 eurot praegu on parem kui 20 eurot õhtul,“ selgitas Jones suurema osa tarbijate eelistust. „See on sama loogika, mis pani inimese puu otsa ronima ootamise asemel,“ lisas ta.

Facebooki edu peitub oskuses vastata nendele kahele instinktile.