Euroopa Parlament ei kinnita uut ELi finantsperspektiivi aastateks 2014-2020 enne, kui ei ole leitud rahaline kate veel eelmisest rahastamisperioodist katmata kuludele, ütles Euroopa Parlamendi president Martin Schulz täna Brüsselis pärast valitsusjuhtidega kohtumist.
Sellisel moel satuksime samuti püsivasse struktuursesse defitsiiti, taunis Schulz. „Kokku on lepitud 960 miljardit eurot aga 25 miljardit on puudu.“
Schulzi sõnul ei taha parlament leida end sarnases olukorras nagu mõned liikmesriigid, mis on lubadused andnud, kuid rahalist katet ei ole. „Ilma lisaeelarveta me uut finantsperspektiivi heaks kiita ei saa,“ ütles Schulz.
Schulzi sõnul ei saa enam kui 500 parlamendisaadiku häält lihtsalt eirata. Ehk niigi pinges eelarvetega liikmesriikidel tuleb veel kuskilt lisa leida.
Parlamendil oli eelarveraamistikule ka rida teisi tingimusi – sealhulgas siduv klausel finantsperspektiivi n.ö inventuuriks perioodi keskel. Samuti nõuab parlament suuremat paindlikkust vajadusel summade ridade vahel ümber tõstmiseks ja ELi eelarve omavahendite täiendamist.
Schulzi sõnul sõltub nüüd liikmesriikide kompromissivalmidusest, kas järgmine finantsperspektiiv, millest muuhulgas sõltuvad võrdsemad toetused Eesti põllumeestele ja Rail Baltic, saab parlamendilt enne suvepuhkust heakskiidu. See risk ei ole kadunud, et kui kokkulepet ei sünni, tuleb mõnda aega tegutseda ühe-aastaste eelarvete kaupa. Eestile oleks see väga kehv asjade käik.
Schulz kordas parlamendis valitsevat seisukohta, et kärped ilma kasvu ergutavate investeeringuteta kriisi ei lahenda. Kriitika Euroopa Komisjoni aadressil on parlamendis sedavõrd käre, et president Jose Manuel Barrosolt on nõutud lausa rahandusvolinik Olli Rehni vallandamist.
Seotud lood
Euroopa Parlament kinnitas täna oma lähtepositsiooni läbirääkimisteks Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve kinnitamiseks aastateks 2014-2020.
Teisipäeval jõuab Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogul lõpphääletusele Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve, mis teeb võimalikuks Rail Balticu ja suurendab lõppeva perioodiga võrreldes märkimisväärselt põllumajandustoetusi Eesti talunikele.
Brüsselis Ülemkogul viibiv peaminister Andrus Ansip ütles esimese päeva õhtul, et oodatud teravat debatti kas kärbete või kasvu ergutamise suuna vahel valitsus- ja riigijuhtide kohtumisel ei tekkinudki.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.