Brüsselis Äripäevale antud intervjuus väitis mõttekoja CEPS juht Daniel Gros, et praegust rahulikumat seisu finantsturgudel tuleks kasutada just radikaalsemateks lahendusteks - mõned pangad või kreeditorid euroalal pankrotti lasta.
Mitte väriseda ja vabandada, et nüüd - stabiilsemates oludes - ei saa jälle riskida uue ebastabiilsuse tekitamisega.
"Ma arvan, et need hirmud on üle paisutatud. See on lühiajaline kulu, kuid majandus on hiljem dünaamilisem," ütles Gros. "Minu vaade on, et stabiilse süsteemi eesmärk on, et üksikute pankade pankrot peaks olema võimalik. Et riigid saaksid jääda tugevaks."
Kreeka puhul Grosi sõnul valikut ei olnud- riik tuli välja päästa, kuna finantsturud olid liiga ebastabiilsed. Küprose puhul võiks aga suurematelt hoiustajatelt "lõigata" isegi 10-20% süsteemi stabiliseerimiseks.
Gros oli aktiivne kaasamõtleja ka rahaliidu loomisel ja möönab, et 90nendatel tehti viga, kui jäeti pangandusliit ja euroala IMF loomata. "Me ei andnud aru, kui oluline on finantsturgude stabiilsus," tunnistas ta.
"Kui meil on stabiilsed finantsturud, siis me saame öelda ei. Ei Kreekale, Ei Küprosele. Ning kui siis erasektori "pügamise" järel on ikka veel raha vaja, siis on võimalus abistada," rääkis ta.
Kui on võimalus öelda "ei", on ka inimesi lihtsam veenda, et tuleb kohaneda ja elada oma võimaluste piires.
Praegu on Grosi arvates euroala võlakriisi lahendamisel üks suuremaid vigasid, et erasektori võlgu pole rohkem korstnasse kantud. See taak jääb Euroopa majandust veel pikalt rusuma.
Seotud lood
Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens arvab, et euroala pangandusprobleemide lahendamisel tuleb vastutada pankade omanikel ja võlausaldajatel.
Küprose parlament hääletab abipaketti riigi finantssüsteemi stabiliseerimiseks alles esmaspäeval, mitte nädalavahetusel, nagu eelistanuks Euroopa Keskpank, IMF ja eurogrupp, mis paketi tingimustes laupäeva hommikul kokkuleppele jõudsid.
Euroala rahandusministrid jõudsid laupäeva hommikul pärast 10 tundi Brüsselis kestnud kõnelusi kokkuleppele Küprose abipaketis, mille mahuks on 10 miljardit eurot ning mis pretsedenditu meetmena näeb ette hoiustajate maksustamise.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.