Soomlaste tubli metsatöö rügaja – Ponsse

Ponsse näol on tegemist ühest küljest klassikalise perefirmaga, kellele kuulub 60% Ponsse Plc osakutest. Selle perekonna moodustavad kolm venda – kontserni müügidirektor Jarmo Vidgren, juhatuse esimees Juha Vidgren ja vanim vendadest Janne Vidgren, kes hoolitseb ettevõtte ekspordi juhtimise eest. Tegelikult on peres ka neljas vend, kuid kõige nooremana ei jagunud Jukka Vidgrenile entusiasmi metsatraktorite ehitamiseks, tema tee kulges pigem loomingulisse maailma, täpsemalt filmialale.Ponsse asutaja Einari Vidgren osales ka ise pidevalt selle juhtimises, kuni ta tunamullu manalateed käima kutsuti. Tänavu veebruaris oleks Einari Vidgren saanud 70aastaseks.Perefirma küll, aga teisalt on kas nõukogudeajast või lihtsalt eestlaslikust loomusest rikutud inimesena kummaline näha, kuidas on võimalik kõike, mis säärase, neljakümne aasta jooksul üleilmseks paisunud ettevõtte juhtimisega kaasneb, nõnda üksmeelselt ja võrdväärselt jagada, nagu vennad Vidgrenid seda teevad. Ajalugu on tunnistajaks, et tegemist pole välise farsiga, mida avalikkusele näidata, vaid sisuliselt ühtse meeskonnaga, mis veab ühte vankrit ühes suunas. Selle taga on Ponsse edu, mis väljendub numbrites ja mastaapides.

Levinud juba kõikjal maailmas. Ponsse käes on 26% maailma metsatraktorite turust, kontsernil on esindused 26 riigis, Euroopas töötab umbes 5000, Venemaal 800, Põhja-Ameerikas 750 ja Lõuna-Ameerika 150 Ponsse metsamasinat. 2011. aastal toodeti Soomes Vieremä tehases ühtekokku 2850 Ponsse metsatraktorit, mullu 9 kuuga oli neid valmistatud 1700. Soomes ollakse loomulikult turuliider. Kui eelmisel aastal ostsid Soome ettevõtted kokku 380 metsatraktorit, siis 209 neist olid Ponssed.1943. aastal sündinud Einari Vidgren tegi oma esimese metsa väljaveomasina 27aastaselt. Juba tolleks ajaks oli mehest saanud arvestatav metsa ülestöötaja, tegelikult Soome üks suurimaid, aga tööd tuli ära teha kas lausa käsitsi, hobustega või hiljem ka Soome toonase suurima traktoritootja Valmeti masinatega. Viimased aga osutusid Vidgreni jaoks nirudeks – küll purunes mõni jupp, küll vajus traktor ebatasasel maal puukoormaga kummuli, küll ei vedanud lumest läbi jne. 1960ndate aastate lõpus otsustas ta ise asja ette võtta ja käepäraste vahenditega, aga oma vajadusi ja tahtmisi arvestades uut moodi metsamasin valmis ehitada. See sündis aasta pärast Einari abiellumist Liisa Eskelisega.Esimene traktor ehitati selleks kohandatud kuuris talus, kus siis elati. Praegu elab toonase isatalu maadel Ponsse tegevjuht Juha Vidgren.Esimene masin sai valmis üheksa kuuga. Kui traktor 1969. aastal valmis sai, tuli terve küla – oma 60 inimest vaatama, kui see esimest korda kuuri alt välja sõidutati. Kui masin päevavalgele jõudis, läbis rahvahulka kahin – see nägi välja äärmuslikult kole, värvimata, metall musti keevitusjälgi täis. Sõnaga, ebard, mitte traktor. Samal hetkel jooksnud kohale mingi külakrants ja kergitanud jalga. “Ponsse, Ponsse,” hüüdnud üks papi oma koera. Niipalju siis Ponsse metsatraktorite nime saamisloost.Aga välimus osutus petlikuks – Einari Vidgreni masin tegi head tööd, koguni nii head, et andis tehases valmistatud Valmetitele mitu silma ette. Ja kuuldus sellest, et üks Kesk-Soome metsamees on endale ehitanud traktori, mis kõigist seninähtutest peajagu üle, levis kaugemalegi. Alguses tuli üks, seejärel teine kolleeg Einari manu, et kuule, ehita mulle ka säärane.

Vieremä tehasel 40aastane ajalugu. Otsustamine ei võtnud töökal mehel pikka aega – juba 1970. aastal alustati esimese Ponsse tehase ehitamist Vieremäle, samuti sinna inseneride palkamist, Einari Vidgren asutas oma ettevõtte Ponsse Oy, võeti pangalaenu toonasest finants-asutusest KERA Corporation. Kulus pea paarkümmend aastat ja Ponsse hakkas tootma ka metsalangetusmasinaid, masstootmisse jõudis harvester Ponsse S-15 1990. aastal.Nüüd meenutab Ponsse juhatuse esimees Juha Vidgren, et arvuti toomine metsamasinate pardale muutis põhjalikult nende olemust ning andis tootmisele hoopistükkis uue suuna.“Paljusid käsitsi tehtud funktsioone hakkas juhtima elektroonika, metsatöö muutus sellest efektiivsemaks, täpsemaks, operaatori amet mugavamaks,” kirjeldab ta.1992. aastal võitis Ponsse Soome disainiauhinna, 1994. aastal saab Ponsse oma esimese kvaliteedisertifikaadi ISO 9001.Vahepeal lasi Soome valitsus Ponsse masinaid testida, need kiideti heaks ja nüüd oli ettevõttel roheline tee ka riiklike tellimuste täitmisele. Siiski oleks liialdus öelda, et kohe läks käima tohutu konveiertootmine. Kulus 23 aastat esimese Ponsse väljumisest Vidgrenide kuurist, kuni saadi tähistada 500 metsatraktori valmimist. Võrdluseks – 1990ndatel valmis aastas 500 –600 masinat, aga ainuüksi 2011. aastal väljus Vieremä tehasest kokku 2850 metsatraktorit.Ent 1988. aastal sai Einari Vidgrenil korraga jaks otsa. Kõik teed olid ees püsti, tehas oli paisunud tootmise ja müügi laia haarde mõttes nii suureks, et kasvas ühele mehele selgelt üle pea. Laieneda oli vaja, aga raha selleks polnud.Vidgren müüs ettevõtte tööstusesse investeeringute paigutamisega tegelevale Interpolator Oyle ning Ponsse kui firma hakkas kuuluma Norcar metsamasinate gruppi. Interpolatorile kuulus kõikvõimalikke tehaseid, tootmisüksusi ja kaubamärke seinast seina, seega oli Ponsse nende jaoks vaid üks pusletükike suures pildis. Sestap polnud tollest perioodist loota ka suuremat arengut. Tõsi – tänu laiale haardele aitas Norcar tublisti kaasa Ponsse eksporditurgude laiendamisele. Einari Vidgren oli ka Norcari juhatuse liige, nii et päriselt ta oma loodud ettevõtte juhtimisest hetkekski ei eemaldunud.Ajad on heitlikud ja kui 1993. aastal too investeerimisasutus pankrotti läks, ostis Einari Vidgren tõelise aatemehena oma firma endale tagasi. Sellest ajast kuni tänaseni on Ponsse areng kui üks küll uskumatuna näiv ent siiski tõepärane edulugu. Kaks aastat pärast tagasiostu valmisid uued harvesterid Ergo HS16 ja Cobra HS10, 1997 esitleti uut tüüpi väljavedajaid Buffolo S16 ja Caribou S10, mõnda aega hiljem ka Bison S15. Teatud täienduste ja modifikatsioonidega on kõik need praeguseni tootmises.Vahemärkusena olgu öeldud, et Soome traktoritootjad on viimase paarikümne aasta jooksul suuremalt jaolt ühtedel või teistel meetoditel globaliseerumise survele alla andnud. Loetlegem: metsamasinate tootja Timberjacki neelas John Deere, põllutraktorite firma Valtra läks uue sajandi alguses USA korporatsiooni AGCO koosseisu, Valmet alles hiljaaegu Komatsu koosseisu. Ponsse peab veel vastu.Oma suurimateks konkurentideks peavad Ponsse omanikud esmalt muidugi kodumaist Valmetit, mis nüüd siis kannab kaubamärki Komatsu. Lisaks veel John Deere ja CATi metsamasinad.

Uus väljakutse – koolitused. Ettevõte aga areneb ja otsib ühest küljest uusi turge, teisalt aga ka uusi tegevusvaldkondi. Ponsse juht Juha Vildgren märgib, et uute – sisuliselt põhjatute turgudena on Ponsse kanda kinnitamas Venemaal ja Hiinas, kõva töö käib ka Lõuna-Ameerikas.“Selleks, et Brasiilias kohapeal oleks rentaablim majandada, ostsime seal ära ühe tselluloositehase – eukalüptimetsad kasvavad selle ümber, puidu transpordikulu õnnestub sedasi miinimumini viia,” selgitab ta. “Uue väljakutsena tegeleme intensiivselt harvesterijuhtide koolitamisega ja nende koolitamiseks vajalike simulaatorite tootmisega.” Muide, säärane simulaator on olemas ka Ponsse Eesti edasimüüja Konekesko Jüri masinakeskuses. Juha Vidgren usub, et tänu tõhusale, kaheksa nädalat kestvale baaskoolitusele võib metsamasina operaatori töö muutuda kuni 15% efektiivsemaks.Tänapäeva metsatehnika tootearenduses töötatakse selles suunas, et harvesterid ja forwarderid oleksid võimelised toimetama ka väga ebatasasel maastikul. Seda sellepärast, et tasane maa oleks eelkõige kasutuses põllumajanduses, majandusmetsa aga kasvatataks ka künklikul maal. Uute masinate väljatöötamise alal käib koostöö kolme ülikooliga, loomisel on eraldi tootearenduskeskus.Ponsse Vieremä tehase juhataja Juho Nummela märkis, et Ponsse on keskendud tootevalikus olevate mudelite seeriatootmisele ja otseselt mingeid eritellimusi ei tehta – klient saab valida olemasolevate seeriamudelite vahel. Viimane uuendus on selline, et kolme rattapaariga metsa väljavedaja üks rattapaar rakendub alles siis, kui selleks on kas koorma raskusest või pinnase iseärasustest tingitud vajadus.“Meie toodangust moodustab 70% n-ö omatoodang – sisse ostame mootorid, reduktorid, käigukastid, hüdrovoolikud, laagrid jmt. Oleme ainus metsatraktorite tootja, kes teeb ise ka masinate raamid,” selgitas Nummela. “Tehases käib viimase suurinvesteeringu rakendamine – paigaldame neli uut komplekteerimisliini ja keevitusroboti, mis kokku läheb maksma 11 miljonit eurot.” Lisaks tuleb Ponsse tehasesse lähiajal veel vastne metallitöötlemiskeskus harvesteri peade valmistamiseks, mis maksab 3 miljonit eurot. Pool miljonit kulub vastupidavustestide roboti soetamiseks, seda seadet tehases juba katsetatakse.Ettevõtte Balti riikide, Jaapani ja Lõuna-Aafrika müügidirektor Norbert Schalkx on maailmakodanik – ise rahvuselt hollandlane, elab ta juba aastaid Kesk-Soomes, talviti keset lumega kaetud väljasid ja metsi. Ja ütleb, et ta naudib säärast elu. Niipalju, kui selleks nautlemiseks aega on, sest suurema osa tema praegusest elust moodustab reisimine ühelt sihtturult teise.

Ostja saab juba tehases masinat näha. “Eelmisel aastal müüsime Balti riikidesse 46 Ponsse metsamasinat, Eestis on meil umbes sadakond klienti, Lätis ja Leedus kokku 90 ringis,” iseloomustab Schalkx siinset turuolukorda.ASi Konekesko Eesti Ponsse metsamasinate müügijuht Tarmo Saks räägib, et uusi Ponsse metsatraktoreid müüakse Eestis keskeltläbi kümmekond tükki aastas ja nende müük on muu tehnikaga võrreldes üsna komplitseeritud.“Ponsse pakub klientidele võimalust, et kui tellitud masin on valmis, võib tulla selle katsetamist ise kohapeale vaatama,” märkis Saks. “Üldjuhul katsetatakse valmis traktorit reaalsetel metsatöödel ühe päeva jooksul, seejärel tehakse masin puhtaks ja kui kõik korras, saadetakse tellijale.” Eestis müüdi mullu kümmekond uut Ponsse metsamasinat, pooled harvesterid, pooled forwarderid.

Ponsse – traavivõistluste innukas toetaja

Soome metsamasinate tootja Ponsse peadirektor Juha Vidgren elab ise isatalu kunagistel maadel Mäkeläs ja hoiab seal elus isa Einari Vidgreni asutatud traavihobuste kasvatust.Ise ta nimetab seda küll puhtal kujul hobiks, ent sisuliselt on ikkagi tegemist arvestatava äriga. Nimelt oli Einari Vidgren kiindunud traavlitesse ja traavivõistlustesse, tema hobused on toonud perekonnale arvestatavaid auhindu nii kodu- kui ka välismaalt, nii Inglismaa Derby’delt kui ka Ameerika võistlustelt Bowling for Dollars. 1980ndate aastate esimesel poolel sõitis Einari Vidgren isegi mitmetel võistlustel džokina kaasa.Vidgreni tallis on karikatele ja muudele trofeedele eraldatud lausa omaette ruum – iga seal säilitatava eseme juurde käib oma lugu, igal trofeel on oma saatus ja ajalugu. Sestap on Ponsse ettevõttena olnud läbi aegade ka maailma juhtivate traavivõistluste sponsor, umbes analoogselt nagu Volvo golfis.“Traavivõistlused on Soomes populaarseim spordiala jäähoki järel,” kinnitab Juha Vidgren. “Igal nädalavahetusel tuleb vähemalt paarsada tuhat inimest üle riigi hipodroomidele, et võistlust jälgida ja totalisaatoril mängida.”Ta ütleb, et ei pea ise hasartmängimisest suuremat lugu, Juha Vidgreni huvitab ennekõike traavivõistluse olemus, st sportlik pool. See on tema sõnul kaasahaarav traavlite võiduajamine, kus oma tähtis roll on muidugi mõista etendada ka džokidel.Juha Vidgren iseloomustab värvikalt, kui peen teadus on traavihobuste üleskasvatamine, et koolitada välja mitte keskpärane traavel, vaid võitja.“Traavleid on kahte liiki – on sellised, kes terve võistlusdistantsi vältel stabiilsed, on selliseid, kelle trump avaldub alles finišisirgel,” selgitab ta. “Aga mõnest hobusest ei saa kunagi traavlit. Mõni näiteks hakkab juba noorena galopisammu jooksma ja seda temast enam välja ei saa.” Praegu on Juha Vidgreni tallis tosinkond traavihobust – on juba võistlustules kogenud hobuseid, on ka noori, kelle suured sõidud loodetavasti alles ees.

Külalised on teretulnud Ponsse klubisse

Ponsse asutaja Einari Vidgren hakkas kutsuma kliente ja partnereid oma koju 1970ndate aastate alguses, kui ettevõte oli just äsja oma tegevust alustanud.Hiljem Vidgreni perekonna kodumaja renoveeriti, et seal saaks vastu võtta juba suuremaid külaliste rühmasid, neid toitlustada ja majutada ning sellest kujunes välja omanäoline Ponsse klubi.Klubi asub Vieremä tehasest umbes kilomeetri kaugusel, selles on numbritoad, toitlustamisvõimalus, saun ja kõik muu vajalik nii töisteks kohtumisteks kui ka mugavaks ajaveetmiseks ja lõõgastumiseks.“Ponsse klubis oleme koos klientide ja partneritega arendanud uusi lahendusi produktiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks metsalangetuseks nii, et meie tooted vastaksid nõudmistele varasemast veelgi rohkem,” iseloomustas Ponsse müügidirektor Jarmo Vidgren klubi olemust ja selle sisemuses toimuvat. “Saame öelda, et Ponsse klubi on olnud meie ettevõtte arenduskeskuseks.”Tema sõnul külastab Ponsse klubi igal aastal umbes 3000 inimest.

 

Mis on mis

Harvester Ponsse Ergo 8W

tootja: Ponsse Plc (Soome)võimsus: 205 hjpardakompuuter: Opti 4Gharvesteri pea: H5, H6, H7harvesteri pea haardeulatus: 640–800 mmharvesteri pea kaal: 950–1250 kgkaal: 20 500 kg

Forwarder Ponsse Buffalo 8W

tootja: Ponsse Plc (Soome)võimsus: 205 hjtõstuk: K90+ või K100+pardakompuuter: Opti Forwarderkraana pöördevõime: 360°kraana tööraadius: 7,85–10,1 mkandevõime: 14 000 kgtühimass: 18 900 kg

Allikad: Ponsse, Konekesko Eesti

 

Statistika

Ponsse Eestis

Eestisse müüdud uued Ponsse metsamasinad 2011–2012

HarvesteridErgo 6W 40%Fox 30%Ergo 8W 15%Beaver 15%

ForwarderidBuffalo 60%Elk 40%

 

Tasub teada

Ponsse – küll perefirma, kuid siiski maailmamainega metsatraktorite ehitaja

Ponsse tehas asub Soomes, Vieremä asulas, teeninduskeskus Mäkeläs ja logistikakeskus Iisalmis. Jyväskyläs valmib peagi keskne teeninduskeskus.60% Ponsse Plc osakutest kuulub perekond Vidgrenile.Eestist on saanud Einari Vidgreni asutatud stipendiumi Valtimos asuva North Karelia College õpilane Veiko Kõiv.70% Ponsse toodangust on omatoodang.Ponsse käes on 26% kogu maailma metsatraktorite turust.Üle ilma on Ponssel 150 teeninduskeskust 450 spetsialistiga.

 

Kronoloogia

Ponsse Soomes läbi nelja aastakümne

1943. aastal sündis Ponsse asutaja Einari Vidgren.Ettevõttele pani ta aluse 1970. aastal.1969. aastal valmis Ponsse esimene väljaveomasin.1970 – algas esimese tehase ehitamine.1988. aastal müüs Vidgren firma investeerimisgrupile.1990. aastal hakati valmistama harvestereid.1993. aastal osteti ettevõtte enamusosalus taas Vidgreni perekonnale.1995. aastal noteeriti Ponsse aktsiad Helsingi börsil.1996. aastal hakati masinatele paigaldama arvutijuhtimissüsteeme.