• OMX Baltic0,3%270,7
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,36%1 736,45
  • OMX Vilnius−0,14%1 042,93
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 1000,15%8 075,33
  • Nikkei 225−1,09%38 220,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • OMX Baltic0,3%270,7
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,36%1 736,45
  • OMX Vilnius−0,14%1 042,93
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 1000,15%8 075,33
  • Nikkei 225−1,09%38 220,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • 05.04.13, 14:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juhtimiskonsultant: ministrid tegelikult ei juhi allasutusi

Ei tohi jätkuda olukord, kus minister ei mõista ega oska ning osakonnajuhataja saab aru, aga pole volitatud otsustama, leiab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tema veendumusel oleks ministritel viimane aeg ausalt peeglisse vaadata ja anda otsustamine ja vastutus osakonnajuhatajatele, kel selleks kompetentsi.
Nädala kuum teema on nukuteatri ja kultuuriministri ümber toimuv ja viimastest kuudest on sarnane kehv juhtimisvõtete näide ka Ken-Marti Vaheri politsei- ja piirivalveameti juhivahetus.
Järgnevalt meiliintervjuu OÜ PRO Konsultatsioonide juhi ja ainuomaniku Mait Raavaga.
Mida ministrite Langi ja Vaheri juhtimisvõtted näitavad? Kas tegemist on üksikjuhtude või laiema probleemiga?
Sunnitud juhivahetusi tuleb ikka ette. Mõni tippjuht ei suuda väliste või organisatsioonisiseste muutustega kohaneda ja siis ongi õige ta kiiresti välja vahetada. Avalikus teenistuses viimasel ajal palju kõneainet tekitanud juhtumid maanteeameti, Estonian Airi, politseiameti, EASi ja nüüd nukuteatri juhiga on eri põhjustega. Maanteeameti juht ajas segi riigi ja oma rahakoti, Estonian Airi juht bluffis strateegiaga, politseiameti juhi alluvad ei täitnud seadust, EASi juht eksis toetusraha jagamisel ja nukuteatri juht rikkus autoriõigusi. Need on väga tõsised eksimused ja ministrid on teinud õiged vallandamisotsused.
Kuid ühisosa neis juhtumites on murettekitav. Kõik tippjuhid teadsid ju kaua aega, et nende tegevus on vähemasti kaheldav, ent ometi jätkasid samas vaimus, tegemata vajalikke muutusi. Nad leidsid, et nii võib ja on kombeks. Nad tegutsesid kui kuningas oma kuningriigis. Ja siia koer maetud ongi.
Minister tegelikult ei juhi allasutusi. Täna puudub riigis toimiv allasutuste juhtimisliin, kuna ministrid on liiga kaugel ega tunne allasutuste spetsiifikat sel määral, et saaks sisulistes küsimustes kaasa rääkida ja juhtimisotsuseid teha.
Töötav mudel oleks selline, kui ministeeriumides antakse allasutuse juhtimisel täisvastutus vastava valdkonna osakonnajuhatajale, sest tema tunneb valdkonna protsesse, turu arenguid ja edutegureid. Osakonnajuhataja on valdkonna proff, kes saab aru, mis turul ja asutuses tegelikult toimub, ning suudab seetõttu teha õigeid strateegilisi otsuseid. Ministril ei saa olla sellist tipptasemel kompetentsi ja seda lausa kõigis valdkondades.
Niisamuti peaksid asutuste ja riigiettevõte nõukogudesse kuuluma ministeeriumide osakonnajuhatajad ja valdkonna eksperdid väljastpoolt, mitte aga valdkonnas ebakompetentsed poliitikud. Viimastele ajavad tippjuhid lihtsalt kägu. Või ongi nad teadlikult kummitempliteks pandud?
Arvan, et ministreid mu jutt ei üllata. Nad näevad pidevalt, et ei tunne piisavalt valdkondade spetsiifikat ega suuda sisulistes asjades kaasa rääkida. Ometi jätkavad ka nemad juhtimise näitemängu. Viimane aeg oleks ministritel ausalt peeglisse vaadata ja anda otsustamine ja vastutus osakonnajuhatajatele, kel selleks kompetents on. Ministrid tegelgu poliitikaga laiemas plaanis ja ärgu mängigu maailmatarka, mida on lihtsalt piinlik kõrvalt vaadata.
Kas valitsusjuht võiks/peaks neist juhtumeist midagi õppima?
Peaminister peaks toimiva juhtimisliini puudumise probleemi tõsiselt tunnistama ja töötama välja riigiasutuste ja -ettevõtete toimiva juhtimismudeli.
Olles konsulteerinud paljude ministeeriumide tipp- ja keskastme juhte, arvan, et osakonnajuhataja tasandi lahendus töötaks väga hästi. Kuid küllap on ka teisi lahendusi, kui see ei ole vastuvõetav. Kuid üks mis kindel – nii nagu praegu, ei tohi jätkata. See on lubamatu, kui minister ei saa aru ega oska, kuid osakonnajuhataja saab aru, aga ei tohi otsustada.
Mida võiks siin ettevõtja kõrva taha panna?
Eraettevõtete omanikele ja tippjuhtidele on siit kõrva taha panna seda, ettevõtte nõukogu peab koosnema väga headest asjatundjatest – valdkonna proffidest. Siis ei saa tippjuht kägu ajada, vaid teeb nõukoguga sisulist koostööd parimate otsuste nimel. Kui nõukogus on ebakompetentsed inimesed, loob tippjuht oma kuningriigi, mille tulemuslikkus on omanikele täielik loterii. Sest nad ei saa aru, mis toimub ega oska õigel ajal sekkuda.   
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 03.04.13, 15:48
Kuidas Lang Puusaagi vallandas
Jaan Puusaag selgitas täna, kuidas kultuuriminister Rein Lang nukuteatri nõukogu juhiga suhtles.
Uudised
  • 05.04.13, 12:55
Karli Lambot: minister ei tohi alandada inimväärikust
Töösuhtes tugevamal positsioonil minister ei tohi lubada nõrgemas positsioonis töövõtja või nõukogu liikme avalikku alandamist, rõhutas ACE Logistics Group nõukogu esimees Karli Lambot.
Uudised
  • 05.04.13, 15:40
PR-firma juht: valitsuse ülbe juhtimisstiil kipub süvenema
Nii sise- kui ka kultuuriministri juhtimisvõtted näitavad arrogantsi ja hoolimatust, kuid ma ei pea neid üksikjuhtumiteks, sest sarnaseid olukordi on ennegi ette tulnud, ütles kommunikatsioonibüroo OÜ Vare & Jaakkola partner Jaan Vare.
Uudised
  • 11.03.13, 15:31
Siseminister võttis Priit Kama kandidatuuri maha
Siseministeerium teatas, et siseminister Ken-Marti Vaher otsustas mitte esitada Priit Kama kandidatuuri politsei- ja piirivalveameti juhi ametikohale, sest Kama kandidatuuril pole vajalikku poliitilist toetust.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.11.24, 18:19
Graafikud: Eesti keskmise palga kasv eurodes ja kullas alates 1992. aastast
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele