Nüüd, kus isegi Luksemburg on andnud mõista, et on valmis pangasaladuselt loori kergitama ja teiste Euroopa Liidu riikidega välisriikide hoiustajate kohta rohkem infot jagama, on Austrial raske üksi trendile vastu seista, ütles Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta.
Saksamaa eestvedamisel püüab Euroopa allutada kõik „offshore“ panganduskeskused Euroopas ühtsetele reeglitele, mis näeks ette info jagamise pangakontode omanike kohta.
Luksemburg ja Austria on seni kiivalt oma pangasaladust kaitsnud ning eelistanud 2005. aastal saavutatud kokkuleppe järgi teiste riikide hoiustajate intressitulult maksu kinni pidada ja nende koduriiki lähetada, avalikustamata hoiuste omanikke. Teised ELi riigid edastavad andmed teenitud tulu kohta hoiustaja koduriigi maksuametile.
Nädalavahetusel ütles Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden, et on valmis pangasaladuse reegleid üle vaatama. Hoiuste maht Luksemburgi pankades ületab riigi SKP kümme korda.
Meelemuutuse katalüsaatoriks sai ilmselt Küpros, mille pangandussüsteemi paisutasid suureks välismaalaste hoiused, mida meelitasid riiki madalad maksud ja leebed reeglid.
„See on tingitud surve kasvust teiste riikide poolt. Küpros võis olla see õlekõrs, mis murdis kaameli selgroo,“ ütles agentuurile Reuters Londoni majanduskooli professor Paul De Grauwe.
„Ma tervitan Luksemburgi uut avatust automaatse infovahetuse osas, ehkki see võinuks juba ammu nii olla,“ kommenteeris Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta. „Nüüd on valgusvihus Austria. Kui riik jätkab vastuseisu vältimatule kursile suurema avatuse suunas, leiab ta ennast lõpuks üksildases ja perspektiivita positsioonis.“
Austria rahandusminister Maria Fekter kummutas aga ootused, et Austria niipea Luksemburgist eeskuju võtab.
„Ma olen maksudest kõrvalehoidjate kütt, kuid ühtlasi ausate hoiustajate kaitsja. Alusetu on avada kõigi hoiustajate kontod, kui nad pole midagi valesti teinud,“ ütles Fekter kohalikule ajalehele. „Sel põhjusel võitlen ma pangasaladuse eest nagu lõvi.“
Luksemburgi pankade assotsiatsiooni juht Jean-Jacques Rommes kommenteeris Reutersile, et kõiki ELi riike hõlmav infovahetus ei loo ühtset mänguruumi, kuna mõjutab enam neid riike, kus on suurem välismaiste hoiustajate osakaal.
Euroopa Komisjon tahab, et kõik liikmesriigid tugevdaks reegleid hoiustelt teenitud tulu maksustamise kohta, mille alla käib ka automaatne infovahetus selle üle, kes hoiustajatest kui palju intressitulu on teeninud. Pea kõik liikmesriigid juba vahetavad taolist infot ELi hoiuste direktiivi alusel, kuid Luksemburg ja Austria pole seni soovinud kontoomanike nimesid avalikustada.
Enamus arenenud riike vahetab omavahel maksumaksjate ja hoiustajate kohta infot vastava konkreetse palve peale, kuid kuna selline taotlus eeldab maksudest kõrvalehoidmise kahtlust, on sellel vaid piiratud mõju. Automaatne infovahetus aitab paremini võimalikke rikkumisi avastada.
Maksuvoliniku sõnul aitaks ühised infovahetuse reeglid kõigis liikmesriikides tõhusamalt maksudest kõrvalehoidmise vastu võidelda. „Maksudest kõrvalehoidmist pole võimalik peatada ilma automaatse infovahetuse jõulisema, kiirema ja ulatuslikuma jõustamiseta,“ ütles Šemeta.
Saksamaa rahandusministeeriumi teatel võib teema aruteludeks üles kerkida sel nädalal Dublinis toimuval ELi rahandusministrite kohtumisel.
Seotud lood
Umbes sama suur summa kui on kogu Euroopa Liidu eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks - ehk triljon eurot, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata maksudest kõrvalehoidmise tõttu.
Leedulasest maksuvoliniku Algirdas Šemeta eestvedamisel üritab Euroopa Liit oluliselt piirata ettevõtete ja üksikisikute võimalusi maksude maksmisest kõrvale hoidmiseks ning kindlustada, et ka „virtuaalsed“ rahvusvahelised suurfirmad nagu Facebook või Amazon oma Euroopas teenitud tulult mõistlikult makse maksaksid.
Järjest raskem on rahale varju leida – nädalavahetusel teatas ka Luksemburg, et võib lahti öelda senisest praktikast, kus riik teistele Euroopa Liidu riikidele nende riikide kodanike pangakontode kohta infot ei anna.
Vandudes alla kasvavale survele, teatas täna lõpuks ka Austria valitsus, et on valmis ümber vaatama seadused, mis pole seni võimaldanud teistele liikmesriikidele infot jagada nende kodanike hoiuste kohta Austria pankades.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.