Umbes sama suur summa kui on kogu Euroopa Liidu eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks - ehk triljon eurot, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata maksudest kõrvalehoidmise tõttu.
Ülemkogu president Herman Van Rompuy teatas reedel, et kavatseb võitluse maksudest kõrvalehoidmisega lülitada Euroopa Liidu liidrite 22. mail toimuva tippkohtumise päevakavasse. Eelkõige oli maikuu tippkohtumine kavandatud energeetikaküsimuste arutamiseks.
„Me peame kinni haarama kasvanud poliitilisest toetusest selle kriitilise tähtsusega probleemi lahendamiseks,“ ütles Van Rompuy interneti vahendusel edastatud avalduses.
„Et anda teile ettekujutust – triljon eurot on umbes sama suur summa kui Euroopa Liidu suuruselt viienda majandusruumi Hispaania kogu SKP,“ ütles Van Rompuy. „See on umbes sama suur summa kui Euroopa Liidu seitsme aasta eelarve. Ja see on sada korda suurem kui äsja Küprosele heaks kiidetud abipakett.“
Reedel teatasid kuue suure ELi riigi rahandusministrid Dublinis, et tahavad maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks senisest tihedamat koostööd teha. Laiendada automaatset infovahetust riikide vahel muulegi tulule kui intressitulule hoiustelt. Need riigid on Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania ja Poola.
Suurbritannia rahandusministri Georg Osborne’i sõnul on sõnum kõigile, kes tahavad maksudest kõrvale hoida, et peitu pugemise kohti jääb järjest vähemaks. „Võitlusele maksudest kõrvalehoidmise vastu on praegu tõeliselt suur toetus,“ märkis minister agentuuri Bloomberg vahendusel.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles, et ELi hoiuste direktiivi tuleks laiendada, et automaatne infovahetus laieneks igasugusele kapitalitulule ning et sama ettepanek tuleks esitada G20 riikide kohtumisel.
Sel nädalal teatas Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, et 2015. aastast hakkab riik välismaiste kontoomanike kohta infot jagama (praegu maksustab Luksemburg intressitulu kohapeal, kuid konto omanike kohta nende koduriigi maksuametile infot ei anna - toim.).
Nii on ELis jäänud üksi Austria, mis konkreetset lubadust tihedamaks koostööks ei ole veel andnud – osad parteid on pangasaladuse kaotamise poolt, teised mitte ja valimised on tulemas. Austria rahandusminister Maria Fekter kritiseeris Dublinis Suurbritanniat, mis laseb õitseda rahapesu paradiisidel nagu Kaimani saared, Gibraltar, Kanalisaared. „Need on kõik kuumad kohad maksudest kõrvalehoidmiseks ja rahapesuks,“ ütles Fekter.
Osborne vastas, et Suurbritannia valitsus on juba sõlminud Kanalisaartega kokkuleppe automaatseks infovahetuseks ning peab sarnaseid läbirääkimisi ka Kaimanisaartega.
Seotud lood
Luksemburg peaminister Jean-Claude Juncker andis täna teada radikaalsest muudatusest riigi panganduspoliitikas – 2015. aasta 1. jaanuarist hakkab riik kontoomanike kohta infot vahendama.
Eestis ja veel kümnes euroala riigis kavandatava finantstehingute maksu vastased kardavad negatiivset mõju pensionifondidele isegi nendes riikides, mis ise seda maksu ei kehtesta.
Leedulasest maksuvoliniku Algirdas Šemeta eestvedamisel üritab Euroopa Liit oluliselt piirata ettevõtete ja üksikisikute võimalusi maksude maksmisest kõrvale hoidmiseks ning kindlustada, et ka „virtuaalsed“ rahvusvahelised suurfirmad nagu Facebook või Amazon oma Euroopas teenitud tulult mõistlikult makse maksaksid.
Nüüd, kus isegi Luksemburg on andnud mõista, et on valmis pangasaladuselt loori kergitama ja teiste Euroopa Liidu riikidega välisriikide hoiustajate kohta rohkem infot jagama, on Austrial raske üksi trendile vastu seista, ütles Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?