Euroopa finantstehingute maks tekitab furoori üle ilma

Nimelt on Euroopa Komisjon maksuettepanekus oluliselt piiranud võimalusi maksust kõrvalehoidmiseks. Lisaks asukoha printsiibile on sisse toodud ka nn emissioonikoha printsiip, mis tähendab, et tehing maksustatakse ka siis, kui kumbki tehingu osapool pole maksu kehtestanud riigi resident, kuid kaubeldakse sellises riigis emiteeritud finantsinstrumendiga.

See on tekitanud furoori USAs, kus protesti taolise oma territooriumi välise maksustamise vastu on avaldanud nii USA suuri finantsasutusi esindavad organisatsioonid kui ka rahandusministeerium.

"Me tunnistame ja respekteerime Euroopa Liidu riikide õigust kehtestada oma territooriumil finantstehingute maks ning rakendada mõistlikkuse piires reegleid maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks, kuid see ei saa veel olla ettekääne selleks, et ühepoolselt kehtestada globaalne finantstehingute maks," taunib USA finantsasutuste assotsiatsioon Euroopa Komisjoni maksuvolinikule Algirdas Šemetale läkitatud kirjas.

USA rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles agentuuri Bloomberg vahendusel, et nad ei toeta Euroopa finantstehingute maksu, mis kahjustab Ameerika investoreid, kes on omale soetanud maksu alla minevaid varasid.

Euroopa Komisjoni uuendatud maksuettepanek toetub suuresti samadele põhimõtetele, mis 2011. aastal esitatud algne ettepanek, mis oli mõeldud kõigi 27 liikmesriigi jaoks. Tehingud aktsiate ja võlakirjadega maksustataks 0,1%se maksuga, tehingud tuletisinstrumentidega 0,01%se maksuga.

Maksust on vabad eraisikute ja mitte finantssektori ettevõtete igapäevased pangandustehingud, laenud, maksed, keskpankade rahapoliitilised tehingud, euroala päästemehhanismide ESMi ja EFSFi tehingud, samuti esmasemissioonid.

Euroopa Komisjoni visandi järgi, mida rahvusvaheline meedia juba laialdaselt tsiteerib, jõustuks uus maks 2014. aasta algusest. Maksust loodetav tulu on 30-35 miljardit eurot aastas.

Uue maksu vastu on huvi ilmutanud 11 ELi riiki, sealhulgas Eesti. Kokku langeb nende riikide arvele kaks kolmandikku euroliidu SKPst. Maks on kavandatud nii, et selle vältimiseks tuleks finantsteenuste osutamine neile riikidele – sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia – ära lõpetada.