Majandusanalüütik Maris Lauri sõnul tuleb Eestis taas palgaralli juhul, kui ettevõtjad hakkavad üksteiselt tööjõudu üle ostma.
„Palgaralli käivitumine sõltub sellest, kuidas käituvad ettevõtjad – kui hakkame tööjõudu üle ostma, siis tulebki palgaralli,“ sõnas Lauri tänasel palgainfo seminaril.
Lauri sõnul on koolitamine märksa jätkusuutlikum tegevus kui konkureeriva ettevõtte töötaja üleostmine.
Oluliseks pidas Lauri ka küsimust, kuidas meelitada tagasi Soome läinud tööjõudu. „Kuidas inimest Soomest tagasi tuua? Kuidas inimesi õpetada? See on huvitav küsimus, millele lähima aasta jooksul tuleb vastus leida, strateegia-taktika välja mõelda. Analüütikule on see huvitav aeg, aga ettevõtjale raske. Raske ka tööotsijale,“ leidis Lauri.
Lauri tõi välja tendentsi, et erinevalt 2009-2010 aastast on tööjõul sõnaõigust märgatavalt rohkem. „Ma loodan, et ei näe sama pilti mis 2007. aastal – palgarallit, mulli mis pauguga lõhki läks. Juunis nägime, et rahvaarv väheneb kiiresti ja vananeb. Kindlasti tuleb meil kõigil selle üle mõelda, mis tulevikus saab,“ sõnas Lauri.
Lauri hinnangul ei ole põletavaks küsimuseks ka välistööjõud, kuna väljaspoolt tulevad inimesed lihtsalt ei soovi Eestisse töötama tulla. „Välistööjõud jääb sisse, kui me oleme piisavalt rikkad. Me ei peaks mõtlema sellele, et tuua töölisi Hiinast, Aafrikast, Venemaalt, vaid Euroopast,“ leidis Lauri. Samas ei tulda Leedust, Poolast, Rumeeniast ja Bulgaariast meile tööle, sest sotsiaalsed garantiid on väga madalad ning palgatase ei köida.
Seotud lood
Päris mitmed inimesed arvasid, et märtsikuine 0,7% hinnatõus oli ootamatult palju. Mina ootasin 3,4% aastast hinnatõusu ja tuli 3,5%, seega ei saa väita, et märtsikuine hinnatõus oleks olnud ootamatult suur.
2012.aasta majanduskasv oli 3,2%, sealjuures viimases kvartalis 3,7%. Eelmise aastaga võrreldes on tulemus niruvõitu – 8,3% ja 3,2% on siiski erinevates kategooriatest. Samas kui vaadata suuremas osas Euroopas toimuvat, siis peaksime päris rõõmsad olema, kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri.
Maris Lauri toonitas, et kui jälgida püsihindu, siis on näha, et Eesti majandus ei ole buumiaegsele tasemele jõudnud.
Uut põlvkonda iseloomustab see, et nad tahavad kõike. Neil on karjäär nagu kaleidoskoop, rääkis CPD Arenduskeskuse juht Klaas-Jan Reincke.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.