Pangandusliit: Euroopa püüab laenuturgu käima saada

Kui vaadata praegu Kreekat või Hispaaniat, kus töötus on juba üle 27%, muudab mõistliku hinnaga laenuraha kättesaamatus ettevõtetele ja majapidamistele nende riikide majanduse kohanemise veelgi raskemaks. Olgu pealegi, et Euroopa Keskpank on laenuraha baasintressi määrad rekordmadalale viinud – ühtset rahaturgu euroalal praegu ei toimi. Rahata on eelkõige väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on Euroopas peamised töökohtade loojad. Teisalt ka suurimad sõltlased pankade rahastusest - Euroopas tervikuna, vastupidiselt USA-le, toimub kolm neljandikku finantsvahendusest pankade kaudu.

Lahendusena käib euroalal pangandusliidu loomine, mille esimene jalg – ühtne järelevalve on juba enam-vähem maas. Kokkulepe on olemas, et tuleva aasta keskpaigast hakkab kõigi euroala süsteemselt oluliste pankade üle järelevalvet tegema Euroopa Keskpank, ehkki millised pangad täpselt sinna lähevad, on ikka veel lahtine. Nüüd käib põhitöö teise jala kallal, milleks on ühtne ja selge hierarhiaga mehhanism pankade probleemide lahendamiseks. Et sellist selgust veel ei ole ning millise segaduse võib tuua improviseerimine, tuletas värskelt meelde Küprose kriisiprogrammi sünnilugu.

Sel nädalal on nii Brüsselist kui Berliinist kinnitatud, et ka ühtse kriisihaldusmehhanismiga püütakse nüüd kiiresti edasi liikuda. Teisipäeval toimunud rahaliidu tulevikku käsitlenud seminaril kinnitas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, et komisjon paneb juunis oma ettepaneku lauale. Samal päeval Berliinis Prantsuse kolleegiga kohtunud Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble möönis, et pangandusliit on prioriteet, millega ei või toppama jääda. Vahepeal paistis, et Saksamaa tõmbab pidurit, kui Schäuble läinud kuul Dublinis rahandusministrite kohtumisel esmalt aluslepingute muutmist nõudis. Nüüd ütles Schäuble, et kriisihaldusmehhanismi loomiseks tuleb ära kasutada kõik võimalused praeguste aluslepingute raames.

Samal seisukohal – et palju saab ära teha aluslepinguid muutmata – on ka Euroopa Komisjon, mööndes samas ka aluslepingute muutmise vajadust euroala institutsioonide kaasajastamiseks.  Barroso sõnul esitab komisjon oma ettepanekud veel enne tuleval aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lühemas perspektiivis on visand luua ühetaoline süsteem, kus on selge, millises järjekorras jaguneb panga probleemide korral vastutus. Teisalt tuleb tagada rahalised vahendid/fond, mis pankade restruktureerimise või tegevuse lõpetamise kulud ajutiselt kanda võtaks. Fondi rahastaksid pangad ise ning ideaalis maksumaksja taskusse enam ei tuldaks. Praegu on Euroopa maksumaksjad finantskriisi ajal pankade toeks koos garantiidega välja pannud 4,5 triljonit eurot.

Et sellist pankade rahastatud fondi veel ei ole, käivad arutelud, millisel moel saaks ajutiselt seda rolli täita euroala alaline päästemehhanism ESM. Järgmine voor kõnelusi pankade võimalikuks rekapitaliseerimiseks ESMist otse on tuleval nädalal euroala rahandusministrite kohtumisel. Ka eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem kordas teisipäeval toimunud seminaril vajadust kriisihaldusmehhanism kiiresti paika saada, sest enne, kui Euroopa Keskpank järelevalve üle võtab, toimub pankade varade audit. Sealt võib tulla halbu üllatusi. Ja nii ei saa, et probleemid tuuakse päevavalgele ja nendega tegelemine riskib jälle mõne riigi pankroti äärele viia. Pankade probleemid tuleb riikide rahandusest lahku saada.

Perspektiivis saab rahaliidul olema ka kolmas jalg, ühtne hoiusekindlustus, kinnitas Dijsselbloem, märkides, et iga asi omal ajal. Kõik need sammud kokku, koos Euroopa Keskpanga tegevusega, peaksid euroala killustunud rahaturust uuesti terviku tegema.