Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kirjutab täna ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos, et pangandusliidu järgmise etapi – ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks, on vaja ELi aluslepingute muutust.
Schäuble põhjendab, et praegused aluslepingud ei anna ELi institutsioonidele piisavalt volitusi otsuste jõustamiseks, kui kaalul on pankade sulgemine või restruktureerimine ning sellega seotud kulude jaotamine. See eeldab tugevamat juriidilist alust ning sellest möödavaatamine õõnestaks õigusriigi põhimõtteid.
Schäuble annab aru, et aluslepingute muutus on pikk protsess. Nii pakub ta välja vahelahenduse – kriisihaldusmehhanismi loomise kahes etapis. Kriisihaldus hakkaks esmalt toimima liikmesriikide kriisihaldurite võrgustiku näol, kui on täidetud kolm tingimust: ühtne järelevalvemehhanism (mis peaks jõustuma tuleva aasta keskpaigast) on tööle hakanud, kehtestatud on ühtsed kriisihalduse ja hoiusegarantii standardid ning pangad vastavalt Basel III reeglitele rekapitaliseeritud.
„Piiratud muudatused aluslepingus tagavad mitte üksi kindla juriidilise aluse Euroopa kriisihaldusasutusele, vaid võivad luua ka selgema vahe Euroopa Keskpanga järelevalve- ja rahapoliitika kujundamise funktsiooni vahele, mis võimaldaks ka euroalasse mittekuuluvatel riikidel võrdsel alusel järelevalvemehhanismiga liituda,“ kirjutab Schäuble.
Euroopa Komisjon on lubanud juunis esitada oma ettepaneku ühtse kriisihaldusmehhanismi loomisest, mis FT andmeil kätkeks keskset agentuuri, millel oleks liikmesriikide resolutsioonifondide näol ka juurdepääs rahalistele vahenditele.
Kiiret kriisihaldusmehhanismi loomist toetab ka Euroopa Keskpank, mis pelgab, et võib järelevalvet teostama asudes takerduda liikmesriikide suutmatusele või soovimatusele nõrgad pangad restruktureerida või sulgeda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!