Pangandusliit sünnib visalt

Läinud laupäeval varahommikuni väldanud 19 tundi kõnelusi läbimurret ei toonud.

"Liikmesriike eristab senine kriisihalduse praktika ning riigirahanduse ja panganduse probleemistik. Tulemusena erinevad seisukohad selles, milliste võlausaldajate (sh milliste hoiustajate) nõudeid võiks pankade raskuste  korral maha kirjutada," seletas patiseisu rahandusminister Jürgen Ligi.

Kui ka täna ei sünni kokkulepet, lükkab see toimiva pangandusliidu sündi edasi. Mis on riskantne ajal, mil turud on uuesti närviliseks muutunud USA keskpanga plaanidest rahakraanid koomale keerata, Hiina rahastamisprobleemidest ning Euroopas uuesti tärganud poliitilistest pingetest Kreekas, kus pisim koalitsioonipartei äsja valitsusest lahkus ning jättis peaministrile parlamendis vaid kolmekohalise enamuse.

Nii Hispaania kui Itaalia võlakirjade tootlused on jälle tõusnud, ehkki läinud aasta rekorditeni, millest sündis pangandusliidu loomise lubadus, on veel maad.

"Võlakirjade intresside tõus on meeldetuletus kui habras on olukord Euroopa majanduses," ütles rahandusvolinik Olli Rehn eile intervjuus CNBC-le.

"Me ei või lasta ennast turgude praegusest rahust äiutada," ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble nädalavahetuselt tehtud avalduses. "Pigem peame kiiresti tagama, et oleme valmis kõigiks elujuhtumiteks."

Pangandusliit on euroala kriisilahenduses peamisi nurgakive. Sellest sõltub nii normaalse laenamise taastumine Euroopa majandusele kui väljapääs olukorrast, kus pankade päästmine omal jõul on riigid viinud pankroti äärele ning kriisile aina uut hagu alla andnud.

Kõnelused jäid toppama küsimuse taha kui palju peaks riikidele jääma otsustusõigust, kes millises järjekorras ja millises ulatuses pankade päästmisel kahjud katab.

Osa riike eesotsas Saksamaaga tahab väga selget järjekorda, kus esmalt annavad oma osa pankade omanikud ja kreeditorid ning tagumisel juhul ka suurhoiustajad. Maksumaksjaid, sealhulgas teiste Euroopa riikide maksumaksjaid, püütakse säästa nii palju kui võimalik. Selline selgus välistaks sarnase kaose kordumise nagu tekkis tänavu märtsis Küprosele abipaketi kokkupanekul.

Ühtlustatud lähenemist toetab ka Eesti. "Ühtseid reegleid on vaja ühtse mänguväljaku pärast, et turuosalised oleksid võrdses seisus ja finantsintegratsioon Euroopas jätkuks, mitte et oleks akuutne vajadus kedagi päästa," ütles Ligi.

Teine leer riike, kus on esindatud nii euroala riigid nagu Prantsusmaa, kui ka euroala välised riigid, tahavad rohkem paindlikkust ja otsustusvabadust.

Rootsi rahandusminister Anders Borg põhjendas, et kui Rootsi pankadel pole juurdepääsu ei Euroopa Keskpanga likviidsuslaenudele ega euroala alalisele päästemehhanismile ESM, ei saa nõuda samade jäikade reeglite järgimist. Riigil peab olema võimalus sekkuda oma äranägemise järgi ning vajadusel ka maksumaksja raha käiku lasta.

"Me ei saa hakata pankade probleeme lahendama särgis, kus käed on selja taha seotud," ütles Borg eile Bloombergi telekanalile. "Kriisiga toimetulekuks on vaja teatud paindlikkust."

Erinevate seisukohtade taga võib näha erinevat praktikat, kommenteeris Ligi Eesti turul domineerivate pankade koduriikide hoiakuid. " Taani on viimase finantskriisi ajal edukalt kasutanud võlausaldajate nõuete mahakirjutamist, Rootsi on seevastu varem valitsuse poolt panku üle võtnud ja neid üsna edukalt saneerinud," märkis Ligi, lisades, et direktiivi peavad lõpuks üle võtma kõik riigid. Selle eesmärk on tagada, et liikmesriikidel oleks kriisi lahendamiseks ühesugused vahendid. Et ei tekiks olukorda, kus rikaste riikide puhul võib eeldada pankade päästmist maksumaksja rahaga, mida vähem jõukad liikmesriigid endale lubada ei saa. See põhjustaks ühisel turul ebavõrdset konkurentsi.

Ligi arvates ei juhtu aga midagi dramaatilist, kui lähiajal kokkuleppele ei jõuta. "Kriisihaldusdirektiivi kohased põhimõtted ei rakenduks tõenäoliselt varem kui 2015. aasta alguses. Siiski oleks kiire kokkulepe hea, et liikmesriikidele jääks aega direktiivi ülevõtmiseks ja pangandusliidu teisel sambal oleks selgem alus, millele toetuda," ütles ta.

Samas on Euroopa Keskpank mõista andnud, et ühtne pangandusjärelevalve ei saa jõustuda enne, kui on paigas ka kriisihalduse mehhanism, milles kahjude kandmise järjekord on keskne komponent. Euroopa Komisjon esitab vastava mehhanismi eelnõu juuli alguses.

Kriisihalduse direktiivi ja hoiuste tagamise direktiivi taga on omakorda kinni euroala alalise päästemehhanismi ESMi kasutamine pankade otsekapitaliseerimiseks, mille tingimustes rahandusministrid läinud nädalal kokku leppisid.

Kõik kokku tähendab, et euroala ühtse pangandusjärelevalve jõustumine on nihkunud tuleva aasta keskpaigast juba sügisesse, kuna arvestada tuleb ka eelnõude menetlemisega Euroopa Parlamendis.