Euroopa Keskpank avaldas täna oma arvamuse, milline võiks välja näha loodava pangandusliidu ühtne kriisihaldusmehhanism.
Erinevalt Saksamaast, mis on toetanud liikmesriikide kriisihaldussüsteemide koostöövõrgustikku, on keskpank seda meelt, et parem lahendus on tugev, sõltumatu ja üksainus otsustusõigusega kriisilahendusasutus kesktasandil.
"EKP hinnangul tugevdab kriisilahendust käsitlevate otsuste tegemise tsentraliseeritus majandus- ja rahaliidu stabiilsust ning ühtne kriisilahendusmehhanism täiendab ühtset järelevalvemehhanismi," nentis keskpank oma seisukohavõtus.
Kriisihaldusmehhanism, kuhu kuuluks ka pankade rahastatud ühtne fond, on teine sammas euroalal loomisel olevast pangandusliidust. Esimene etapp on ühtne järelevalve, mis peaks Euroopa Keskpangas käivituma tuleva aasta sügisest. Eestist lähevad ühtse järelevalve alla Swedbank, SEB ja DNB ning Soome kaudu ka Nordea. Kolmanda sambana ootab perspektiivis loomist ühtne hoiuste tagamise süsteem.
Seotud lood
Euroala alaline stabiilsusmehhanism ESM jääb tõenäoliselt viimaseks instantsiks, kust raskustesse sattunud euroala pank abi võiks loota.
Hoolimata sellest, et osa euroalast on ennast oimetuks laenanud, ei saa Euroopa oma majandusele elu sisse enne, kui laenuraha jälle liigub.
Euroopa Liit vajab pankade võimalike probleemide lahendamiseks kriisihaldusfondi, millel peab olema võimalus turgudelt laenata, kuniks fondi maht pankadelt kogutavatest maksudest lõpuks kokku saab, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi eile Euroopa Parlamendis.
Täna tulevad Brüsselis uuesti kokku Euroopa Liidu rahandusministrid, et teha veel viimane katse enne homme algavat valitsusjuhtide tippkohtumist pangandusliidu ühes peamises komponendis kokku leppida.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.