Endine keskerakondlane Rainer Vakra võrdleb IRLi käitumist Karlssoniga katuselt, kes väikevenna selja keerates kõik lihapallid oma põske topib.
Ega sellepärast nüüd kohe lõplikult tülli minda, lisas parlamendi demokraatide ühenduse liige. Vakra sõnul mõistab Reformierakond, et nii ei tehta ja nii pole ilus, aga enne kohalike omavalitsuste valimisi tuleb taolist käitumist lihtsalt aktsepteerida.
"Peab rohkem valvel olema ja kindlasti ei jää see viimaseks korraks, kui koalitsioonipartnerid üksteise arvelt punktivõite ihaldavad. Alanud on valimiste eelne näidislahing pauk- mitte laskepadrunitega," ütles ta.
Vakra meenutas, et näiteks IRLi elamislubade skandaali puhul olid valimised lihtsalt liiga kaugel, et Reformierakonnal oleks olnud mõistlik oma valitsuspartnerit avalikult noomida või näpuga näidata.
Vakra hinnangul suudab ainult Keskerakond päästa IRLi vastutusest, mis kaasneb valimislubaduste mitte täitmisega, nagu näiteks kodukulude langetamisega. Ta märkis, et hahe suurima erakonna ühesugune juhtimise stiil ja käekiri avaldub Eesti poliitikas aina selgemalt. "Peale näilist vastasseisu enne kohaliku omavalitsuse valimisi ja peale Andus Ansipi parteisisest suunamist uutele väljakutsetele pole mingit takistust Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonile," hindas Vakra.
Seotud lood
Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul näitab IRLi auesimehe Mart Laari kiri selgelt, et Laar on ikka erakonna juht. Avalikku kirja peab ta aga kulisside taguseks paremsirgeks.
Reformierakondlaste reaktsioonid Mart Laari avaldusele näitavad, et Laar tabas valusat kohta. Kuna Reformierakonnal läheb aur peamiselt võimulpüsimise peale, mille nimel raiuti häältevarguse skandaalis operatiivselt maha paar pead, siis tundub võimuliidu lagunemise võimalus äkki täitsa alatu. Aga kas hääli varastada ei ole alatu?
Reformierakondlase Valdo Randpere sõnul ei olnud Mart Laari kiri mõeldud erakonnakaaslastele, vaid pressile.
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul võib Mart Laari eilne kiri parteikaaslastele olla kooskõlastatud Reformierakonnaga.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.