Ligi Euroopa pankadest: kõigepealt vastutab erasektor

"Kõigepealt peab panustama erasektor," ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna eurogrupi ja ELi rahandusministrite kahepäevasest koosolekust ülevaadet andes. Erasektor - panga omanikud ja võlausaldajad.

"Riigiabi reeglite kohaselt võib panustada ka liikmesriik ise, mitte esmajärjekorras Euroopa," jätkas Ligi hierarhia kirjeldamist, kuidas vastutus jaguneks.

"Ja kui koduriigil jõudu ei jätku, on võimalik ESMi laen ehk Hispaania stiilis pangandusprogramm, kus laenu eest vastutab liikmesriik ja pangandus restruktureeritakse. Kõige viimane etapp on otsekapitaliseerimine ESMist."

Ligi möönis, et heakskiidud taolisele otsekapitaliseerimisele on liikmesriikidest väga visad tulema.

"Eesti on selles leeris, kes näeb otsekapitaliseerimist kui viimast võimalust," ütles Ligi. "Mõnes teises riigis on ootused palju kõrgemad, et minna solidaarselt riikide pangandust päästma koduriigi kõige otsesema vastutuseta."

Lahenduste otsimine käib, kuna tuleva aasta esimeses pooles viib Euroopa Keskpank pankades, mis lähevad pangandusliidus ühtse järelevalve alla, läbi tervisekontrolli. Enne tulemuste avalikustamist peab olema teada, kust tuleb kate võimaliku täiendava kapitalivajaduse katteks, sest ühtset süsteemi pankade maksevõimeprobleemide lahendamiseks, nagu Euroopa Komisjoni välja pakutud ühtne kriisifond, praegu veel ei ole.

Ligi möönis, et üleminekuperioodil võib vaja minna sildfinantseerimist.

"Komisjon on pakkunud välja, et üleminekuperioodil, kui ühtsesse kriisihaldusmehhanismi pole veel piisavalt vahendeid kogunenud, võiks ESMi panus või ESMi tagatis olla üks instrument. Kuid lahendust selles mõttes ei ole kokku lepitud," ütles Ligi.

Olukorda ei tee kergemaks, et Saksamaal on pooleli valitsuse moodustamine, mistõttu Saksamaa rahandusministril on keeruline väga selgeid positsioone võtta. Kriisilahendus euroalal on osa Saksamaa koalitsioonikõnelustest.

Eestist lähevad Euroopa Keskpanga järelevalve alla kolm panka: Swedbank, SEB ja DNB Nord, ütles Ligi. Nordea pank on Euroopa Keskpanga järelevalve all Soome kaudu.

Euroalal loomisel olev pangandusliit koosneb kolmest sambast. Tänaseks on kokku lepitud ühtse järelevalve käivitamine tuleva aasta sügisest, mida hakkab teostama Euroopa Keskpank. Praegu käib arutelu ühtse kriisihaldusmehhanismi üle, milles soovitakse kokkulepet aasta lõpuks. Eesmärk on väga ambitsioonikas. Perspektiivis peaks pangandusliit saama ka kolmanda samba ehk ühtse süsteemi euroala hoiuste tagamiseks.