Pagari tänava endise KGB maja 42 korterist 27 on müüdud. Singapuri ettevõtja Sonny Aswani ettevõtte Pagari Residence OÜ majandusaasta aruande teatel sõlmiti eelmisel aastal 25 korteri müügi eelleping koguväärtuses 8 664 000 eurot, mis teeb keskmiseks müügitehingu hinnaks 346 560 eurot, keskmine ruutmeetri hind jääb 3600 ja 4200 euro vahele.
Kinnisvarabüroo Uus Maa maakleri Margit Silla sõnul hindavad ostjad korterite head planeeringut, suuri aknaid, lisaks sellele on kahe või enama magamistoaga korterites olemas vähemalt kaks vannituba. Sild ütles, et ostjad tunnustavad ka kallihinnalisi ja kvaliteetseid siseviimistlusmaterjale ning lifti olemasolu, mida vanalinnas palju ei kohta.
"Korterite vastu on huvi tundnud nii kohalikud kui ka välismaalased ja ostjate seas on olnud mõlemaid," ütles Sild, kelle sõnul kipub vanalinna kinnisvaraturul välismaalaste osakaal veidi suurem olema.
Pagari 1 hoone ajalugu ulatub aastasse 1911, mil Briti kodanik William Tulip ostis Tallinnas kolm kinnistut, mis asusid Pagari, Pika ja Laia tänava vahele jäävas kvartalis. Juba 1912. aastal valmis seal arhitekt Hans Schmidti projekti järgi ehitatud imposantne äri- ja eluhoone. Oma mõõtmete ning arhitektuurilise lahenduse poolest meenutab viiekordne elumaja silmapaistvaid ehitisi Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Alates 1920. aastast kasutasid hoonet Eesti Vabariigi ametiasutused ning hiljem Nõukogude julgeolekuorganid. 1990ndate algusest oli hoone Eesti Vabariigi Siseministeeriumi valduses, kuni riik müüs hoone 2010. aastal.
Seotud lood
Augustis vahetas Tallinna vanalinnas Pagari tänaval asuvas renoveeritud hoones korter omanikku 1 115 113 euro eest, mis on ka tänavune kalleim korteritehing.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”