• OMX Baltic0,18%295,49
  • OMX Riga−0,03%892,8
  • OMX Tallinn−0,07%1 877,23
  • OMX Vilnius0,3%1 144,22
  • S&P 5000,00%5 770,2
  • DOW 300,00%42 801,72
  • Nasdaq 0,7%18 196,22
  • FTSE 100−0,81%8 609,42
  • Nikkei 2250,38%37 028,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,18%295,49
  • OMX Riga−0,03%892,8
  • OMX Tallinn−0,07%1 877,23
  • OMX Vilnius0,3%1 144,22
  • S&P 5000,00%5 770,2
  • DOW 300,00%42 801,72
  • Nasdaq 0,7%18 196,22
  • FTSE 100−0,81%8 609,42
  • Nikkei 2250,38%37 028,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 16.07.13, 16:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Margus Rink: konkurentsiamet võrdleb valesid asju

Eesti Energia arvates ei saa võrrelda elektrimüügi kulusid suletud turul, kus sisuliselt oli üks elektrimüüja. Liiati on Eesti Energia sõnul kordades kasvanud IT roll elektrimüügi äris.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink ütles, et konkurentsiamet on ilmselt võtnud tänaste vabaturu kulude võrdlusbaasiks Eesti Energia elektrimüügi kulud suletud turul, 2010. aastal.
"Diskussioon käib hetkel üldteenuse müügimarginaali üle. Üldteenusel on täna ligi 140 000 klienti ja üldteenuse müügimarginaal moodustab umbes 6% nende klientide kW/h hinnast," selgitas Rink.
Konkurentsiameti esialgne hinnang 68 leheküljel jõudis Eesti Energiani täna hommikul, mistõttu pole nad veel jõudnud seda põhjalikult analüüsida. "Esmapilgul tundub, et amet on võtnud tänaste vabaturu kulude võrdlusbaasiks Eesti Energia elektrimüügi kulud suletud turul, 2010. aastal," sõnas Rink.
Eesti Energia arvates ei saa võrrelda elektrimüügi kulusid suletud turul, kus sisuliselt oli üks elektrimüüja, üks elektripakett, üks hind, mis kehtis aastaid, olukorraga avatud avatud elektriturul, kus on konkurents, erinevad tooted ning elektrihinnad, mis muutuvad iga tund. "Näiteks ainuüksi andmemahud, millega meie infosüsteemid peavad toime tulema, on kasvanud elektrituru avanemisega 700-kordselt. Sellest lähtuvalt on kordades kasvanud infotehnoloogia roll elektrimüügi äris ning ka infotehnoloogia kulud," ütles Rink.
Ringi hinnangul ei ole sisuliselt õige võrrelda üldteenuse müügimarginaali elektrilepingute müügimarginaaliga. "Esiteks kujuneb elektripakettide hind konkurentsis ja on ajas muutuv, mitte aga kindla matemaatilise valemi põhjal nagu üldteenus," märkis ta. "Teiseks on oluline arvestada ka seda, et lepinguliste klientide tarbimismahud on märksa suuremad kui üldteenusel. See tähendab, et elektrilepingute puhul saavadki elektrimüüjad oma kulud kaetud väiksema müügimarginaali puhul."
Eesti Energia tutvub praegu konkurentsiameti seisukohaga ning vastamiseks on neil aega augusti keskpaigani.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele