Tänavu esimesel poolaastal väljastati uutele mitte-eluruumidele 420 ehitusluba, mis on ligi kolm korda vähem kui mullu samal ajal.
Langust ehituslubade väljastamises oli märgata juba esimeses kvartalis, mil uutele mitte-eluruumidele väljastati ligi 200 luba vähem kui aasta tagasi. Teises kvartalis kasvas vahe viiekordseks, võrreldes mulluse 720ga anti sel aastal ehituslube vaid 135le mitte-eluhoonele.
Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson pidas võimalikuks põhjuseks aasta alguses karmistunud hoonete energiatõhususe nõudeid, mis avaldas tõenäoliselt mõju ka möödunud aasta IV kvartalile, mil anti rohkem ehituslubasid veel vanade nõuete järgi ehitatavatele hoonetele.
Ehitusettevõtjad peavad sellist muutust turu anomaaliaks ega oska hinnata, mis võiks languse taga olla. Merko Ehitus ASi juhatuse liige Andres Trink leidis, et loogiliselt võttes käibki õhuke ehitus- ja kinnisvaraarenduse turg lainetena. Kuna tema hinnangul on viimastel aastatel olnud olukord optimistlik, võib praegu n-ö laine maha käia.
NCC Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Aak märkis, et varem on ehituslubasid antud välja üsna palju, kuid need on realiseerimata, mistõttu ei ole põhjust uusi hankida.
„Ilmselt need projektid ei ole täna sellise kasumlikkusega, et neid tasuks hakata realiseerima,“ sõnas ta. Lisaks tähendas Aak, et turg on praegu rahulikus seisus ning suur hüppeid pole olnud.
Erinevalt tänavusest on varasematel aastatel ehituslubade arv teises kvartalis kasvanud, mida kinnitas ka Aak: „Ehituses ongi aasta esimene kvartal kõige vaiksem aeg. Tavaliselt üritatakse teine kvartal käima saada ning siis neid lubasid kätte saada. Tavapäraselt on nii olnud, aga ju siis erand kinnitab reeglit.“
Seda, et investorite huvi oleks kadunud, ettevõtjad ei usu. Aak sõnas, et turul tegutsevad nn vanad investorid, kes on varemgi ehitusse ja kinnisvarasse investeerinud. Küll aga leidis ta, et kui vanad investeeringud on realiseerumata, ei tehta enne ka uusi.
„Ju siis pole õige aeg või ollakse tuleviku suhtes pessimistlikud,“ ütles Aak.
Trink märkis, et Merkos on eratellijate pool sel aastal hästi esindatud ning võrreldes aastaga on neid oluliselt rohkem, nii arvulises kui ka rahalises tähenduses.
“Kui me siin arvasime aasta-poolteist tagasi, et riigitellimuste pool hakkab vähenema ning ootasime, kas eratellijad tulevad peale või mitte, siis siiani on vähemalt tulnud. Ma ei prognoosi, et see kasvutempo samasugusena jätkub. Kui see jääb enam-vähem samale tasemel, siis on juba hästi,“ rääkis Trink.
Vähem anti ehituslubasid ka mitte-eluhoonete laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Siin peitub põhjus tõenäoliselt saastekvoodi müügi lõppemises, mida kinnitasid nii Peterson kui Aak.
„Eelmise aasta turu mahust 9% oli saastekvoodist tehtavate projektide arv. Seda on ikka väga palju. See võis olla üksik anomaalia, kus neid renoveerimisprojekte tehti rohkem ja kasv oli suurem, aga pikas perspektiivis on renoveerimiste arv stabiilselt kasvav,“ sõnas Aak ning lisas, et üldiselt on renoveerimine see, mis alati ehitusettevõtteid toidab.
Seotud lood
Lõviosa suurematest siinsetest kinnisvarabüroodest kasvatas mullu käivet ja kasumit. Eriti kiire kasvuga eristub üks ettevõte.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.