Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul aeglustab vähenev hinnasurve välisturult hinnakasvu.
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar tarbijahindade teemal:
Nagu ootasime, tarbijahindade kasv augustis aeglustus. Aastases võrdluses kasvasid hinnad 2,9%, eelmise kuuga võrreldes aga hinnad ei muutunud. Viimati oli hinnakasv alla 3% täpselt kolm aastat tagasi, kuid siis, vastupidiselt praegusele, inflatsioon hoogustus.
Nagu tavaliselt, mõjutasid aastases võrdluses hinnakasvu augustis enim toidule ja eluasemele tehtud kulutused. Samas on mõlemate kulugruppide panused hinnakasvu juulis ja augustis vähenenud. Enamus eluasemekulutuste tõusust tuli kodudesse 28,4% kallimana jõudnud elektri hinnast. Augustis oli kuu keskmine elektri börsihind 43,66 eurot/MWh tõustes aastases võrdluses aga vaid 8,3%. Vahe tuleb peamiselt sellest, et paljudel kodumajapidamistel on pikaajalised fikseeritud elektrihinnaga paketid.
Toiduainete hinnad kasvasid aastases võrdluses 4,2%, kuid juuliga võrreldes hinnad langesid. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel vähenesid maailmaturu toiduainete hinnad aastases võrdluses 5,1% ja juuliga võrreldes 1,9%. Kõige enam on aastases võrdluses vähenenud maailmaturul teravilja ja suhkru hind, vastavalt 19% ja 18%. Piima ja liha hind on maailmaturul aga tõusnud.
Jätkuvalt panustasid negatiivselt hinnakasvu transpordile ja sideteenustele ja –kaupadele tehtud kulutused. Mootorikütuse hind langes Eestis aastases võrdluses 4,7%, kuid juuliga võrreldes oli augustis kütus kallim 0,5%. Maailmaturu toornafta hind on tõusnud alates juuni lõpust, kui eskaleerusid pinged Lähis-Idas. Augusti lõpus tõusis Brenti toornafta futuuride hind päeva keskmisena isegi 116,6 USA dollarini barreli kohta ning ka septembri esimesel nädalal on see jäänud suhteliselt kõrgele tasemele. Naftahinna tõus või langus lähiajal sõltub oluliselt määral otsustest Süüriasse sõjalise sekkumise kohta, mis võiks veelgi pingestada olukorda Lähis-Idas ja häirida naftaga varustamist.
Käesoleval aastal on tasapisi suurenenud tervishoiu, vaba aja ning väljas söömisele ja majutusele tehtud kulutuste mõju hinnakorvis. Kui jaanuaris oli nende kulugruppide mõju hinnakasvu alla 6%, siis augustis juba ligikaudu veerand. Tervishoiuhinnad kasvasid augustis aastases võrdluses 7,1% ning väljas söömise ja majutuse hinnad 7,6%. Tervishoiuhindade kasvu taga on peamiselt aasta alguses kõrgemale tõstetud koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiidi- ja voodipäeva tasu.
Eesti tarbijate hinnakasvu kartused on käesoleval aastal vähenenud. Kuigi väline hinnasurve toiduainetele ja kütusele on vähenemas, avaldab üha kiiremini kasvav palk survet kodumaiste hindade kasvuks. Kokkuvõttes ootame aga selleks ja ka järgmiseks aastaks hinnakasvu aeglustumist vastavalt augusti lõpus avaldatud prognoosile (vastavalt 3,3% ja 2,8%).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest