"Lähemas tulevikus mingit liitumist ei tule," tsiteeris Borgi agentuur Bloomberg.

Borg kritiseeris Euroopa Komisjoni juulis esitatud ettepanekut pangaliidu teise samba, ühise kriisihaldusmehhanismi, loomiseks.

Ta viitas huvide konfliktile, mis tekib, kui Euroopa Komisjonist saaks see instants, mis teeb lõpliku otsuse, kas raskustes pank saneeritakse või likvideeritakse. Euroopa Komisjon jälgib nimelt ka ELi riigiabi reeglite täitmist.

Euroopa Komisjoni siseturu voliniku Michel Barnier' sõnul ei ole komisjon ettepanekuga "laulatatud" ja on avatud alternatiivsetele ideedele. Oma ettepanekut põhjendab komisjon manööverdamisruumiga lähtuvalt kehtivatest ELi aluslepingutest.

Saksamaa kritiseerib, et praegused ELi aluslepingud ei võimaldagi keskset kriisihaldusmehhanismi, mis oleks juriidiliselt vettpidaval alusel, ja pakub alternatiivina välja kriisihaldusfondide võrgustiku omavahelist koostööd.

Borg siin päris Saksamaaga nõus ei ole. "Me toetame (euroalal) ühtse finantspuhvri loomist. Tugevamatel riikidel tuleb nõrgemaid toetada," ütles ta.

Borgi sõnul on USA oma pangaprobleemide lahendamisega (Lehmani krahhi järel) Euroopast paremini toime tulnud. Euroopa pangandussüsteem on jätkuvalt nõrk, mis ei välista uusi kriise. Pankade kapitalibaas vajab tugevdamist, mida Rootsi enda pankade puhul ka teinud on.

Eestile tähendab Rootsi eemalejäämine pangandusliidust seda, et pankade tütred on Euroopa Liidu järelevalve all, isad-emad euroalast väljas, nagu on sõnastanud rahandusminister Jürgen Ligi.