Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehni kabineti liige Natalie Lubenets, kes tutvustas täna Tallinnas komisjoni uusi volitusi liikmesriikide eelarveprotsessi suunamisel, ütles, et Eestis võiks üle kaaluda, kas defitsiidis eelarve on ikka põhjendatud.
Järgneb intervjuu Natalie Lubenetsiga:
Millele komisjon Eesti puhul oma hinnangus tähelepanu juhib?Tunnustame seda, et Eestil on eelarvereeglid täidetud. Samas me juhime tähelepanu, et järgmisel aastal on eelarve defitsiidis. See ei ole iseenesest probleem, aga võib-olla tuleks kriitilise pilguga kulud üle vaadata ja küsida, kas need on nii kasulikud ja vajalikud, et neid võlaga rahastada. Või küsida, kust võtta täiendava tulu allikaid, et neid kulusid katta ilma defitsiidita.
Miks Eesti ei võiks laenu võtta?Laen on üks lahendus, aga läbipaistvuse mõttes peaks rääkima ka sellest, et kui me võtame laenu, kes seda siis tulevikus maksab. Kas me oleme nii kindlad, et see on vajalik. See on praegu Eesti eelis, et meil on nii vähe võlgu. Meil on see luksus, et saame finantseerida täpselt neid investeeringuid ja kulutusi, millest me arvame, et need on kasulikud riigi arenemiseks. Samas riigid nagu Itaalia ja Prantsusmaa rahastavad võlga. Kui võtame laenu, tasub võibolla paremini arutada, mis kulutused need on ja kas nad toovad meile pikemas perspektiivis kasvu. Kui jah, siis võla võtmine ei ole probleem, kui võlg on madal. See eelis, mis Eestis praegu on, on väga väärtuslik ja seda kaotada on väga lihtne.
Mis on komisjoni tagasiside Eesti eelnõule?Hindame põhjalikumalt kevadel, kuivõrd soovitusi on kuulda võetud. Me hindame, et Eesti eelarveprojekt näitas väga läbipaistvalt seoseid soovitustega. Kõrvaltpilguga vaadates tundub, et aktiivse tööturu poliitika valdkonda võiks rohkem panustada, arvestades pikaajalise töötuse kõrget määra. Pilootprojektid, mis töötukassa välja töötas, on väga tulemuslikud olnud ja neid tahaks rohkem näha. Sinna on edukalt kaasatud ka ELi fonde.
Kas komisjoni hinnang eelarvekavadele on liikmesriikidele kohustuslik järgida?Sõltub riigist. Kui riigis ei ole suuri probleeme eelarvepoliitikaga nagu Eestis, siis me ei sekku. Samas kui riigi suhtes on algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ja eelarve ei ole kooskõlas stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega, siis vaatame kriitilisema pilguga. Aga jah, see hinnang on soovituslik.
Seotud lood
Euroopa Komisjon avalikustas täna esmakordselt oma hinnangu rahaliidu riikide riigieelarve-eelnõudele enne nende vastuvõtmist liikmesriigi parlamendis.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.