Rahandusministeerium ei toeta riigifirmade paremaks valitsemiseks rahandusministeeriumi juurde eraldi valdusfirma loomist.
Nende arvates peaksid riigifirmad esimese prioriteedina sõnastama senisest paremini oma ootused äriühingute suhtes,
vahendab ERR.
Riigifirmade valdusfirma pakkus septembris välja Erkki Raasukese juhitud majandusministeeriumi töögrupp, mis pani kokku kava riigifirmade paremaks juhtimiseks. Ühe soovitusena soovitas töögrupp anda riigifirmade aktsiad uue loodava riikliku ettevõtte kätte, muutes sellega riigifirmade valitsemist nii, et tekiks selge dividendi- ja investeerimispoliitika ning ühtlasi depolitiseeritaks riigifirmade nõukogud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Regina Raukas ütles, et valdusfirma loomise küsimus tahetakse võtta valitsuses arutamisele ja selleks oodatakse rahandusministeeriumi otsust.
"Lähipäevadel lähevad meie ettepanekud majandusministeeriumist välja rahandusministeeriumile. Edasine sõltub juba rahandusministeeriumist, kas nad peavad vajalikuks meie ettepanekutega arvestada ja kuidas valitsus siis otsustab," selgitas Raukas.
Raasukese juhitud töögrupi soovituste järgi võiks riigifirmade parema juhtimise korral teenida riik kuni 100 mln eurot lisatulu, kirjutas Äripäev uudises
Raasuke tutvustas plaani riigifirmade paremaks juhtimiseks. Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris kava selle avalikuks tulles, et
suhtub sellesse skeptiliselt.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile, et suhtub skeptiliselt bürokraatliku tsentrumi loomise ideesse, kuid eksperthinnang riigifirmade investeeringutele, dividendipoliitikale ja juhtimisele oli just see, mida ta näha tahtis.
Riik hakkab uuest aastast iga kvartali järel jälgima riigifirmade eelarvete täitmist. Tegemist on ühe osaga nn Raasukese plaanist.
Majandusministri nõunik Erkki Raasuke tutvustas eile pikka aega ettevalmistatud kava riigifirmade juhtimise muutmiseks, mis võiks anda edaspidi lisatulu 75-100 miljonit eurot aastas.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.