Osad alkoholimaksude tõstmist toetanud Soome poliitikud kahetsevad nüüd otsust.
"Alkoholimaksu tõsteti aasta alguses algsest plaanist vähem, kuid ikkagi tõsteti. Minu meelest peaks nüüd võtma aega ja mõtlema, mis suunas alkoholimaksud edaspidi liikuma peaks," ütles Vasakliidu aseesimees Aino-Kaisa Pekonen.
"Kui viinarallit (Eestist - toim.) tõepoolest pidama tahetakse saada, on ainus võimalik viis selleks alkoholimaksude järkjärguline vähendamine konkurentsivõimelisele tasemele. Seda tõsiasja ei taheta Soomes kahjuks mingil põhjusel tunnistada," ütles Keskerakonna parlamendisaadik Jaana Pelkonen.
Tema sõnul on 2008. aastast alkoholimakse tõstetud juba viiel korral ning iga korraga on import Eestist kasvanud.
"On täiesti ebaloogiline, et samal ajal kui räägitakse hõive tagamisest kodumaal, toetatakse maksudega viinarallit Eestist. Probleemid on alles, kuid sektori töökohad mitte," ütles Pelkonen.
Selle aasta algusest kallinesid alkohoolsete jookide hinnad Soomes keskmiselt 2,3%. Kangete alkohoolsete jookide maksud kerkisid ca 5,3%, õllel 8,2% ja veinidel 8,6%. Maksutõusuga loodab valitsus suurendada alkoholimaksudest saadavat tulu 63 miljoni euro võrra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Taanlastele kuuluv Hartwall, mis on sunnitud Soomes koondama, kuna ei suuda lisaks Soome kõrgetele maksudele ja kehvas majandusolukorras vähenenud tarbimisele konkureerida impordiga Eestist, lubab nüüd omakorda rohkem panustada ekspordile.
Hartwall ei jõua konkureerida Eestist toodava alkoholiga ja plaanib Soomes koondamisi.
Soome rahandusministeerium tõstab järgmiseks aastaks plaanitud alkoholiaktsiisimäärasid poole vähem algselt plaanituga võrreldes.
Tallink Silja lõpetas reisilt kaasa ostetud alkoholi maale aitamise, Eckerö Line lõpetab teenuse reedest. Viking Line'i reisijad on alkoholi ise maale tassinud juba oktoobrist.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.