Luigas: sõidupäevikud ka riigikogu liikmeile

Äripäevas ilmunud arvamusloos tegi ettevõtja Jaak Nigul ettepaneku panna ametnikud sõidupäevikut pidama ja erasõitude eest ise maksma. Maksulaekumisi see ei suurendaks, küll aga hoiaks kokku riigi raha.

Järgneb Inara Luigase kommentaar:Olen täiesti nõus väitega, et seaduse muudatuse eesmärk peab olema õigluse tagamine autokasutajatele. Kui see toob riigieelarvesse ka lisatulu, on sellel kaks eesmärki. Kogu maksustamissüsteemi ei tohiks käsitleda maksulaekumise parandamise eesmärgil, mis praegusel ajal tundub. Varem või hiljem, pöördutakse kindlasti selle juurde, kuidas ja mil moel eristada ja maksustada isiklikke sõite ka riigikogu liikmetel ja teistel riigiametnikel. Alustades presidendist ja lõpetades kõikide ametite, maavalitsuste, omavalitsuste ja MTÜdele registreeritud sõidukitega.

Riigikogu liikmete autode soetamisel peaks jälgima ühiskonna tundlikkust ja määrama auto klassi tüübi, millest kallima klassi soetamisel kuluhüvitistest kompensatsiooni ei määrata. Ei ole kaugeltki loogiline, et tänases vaesuvas riigis on riigikogu liikmel võimalik soetada kõrgklassi auto, mis kuluhüvitistest kinni makstakse. Kui riigikogu liige soovib aga seda teha, kui tema majanduslik seis seda lubab, võib ta osta ka väga kalli auto, kuid siis saab ta ka osalist hüvitist.

Nii peaks see olema reguleeritud kõikide ametite tasandil.

Täpselt samasuguselt peaks iga riigiametnik ja riigikogu liige eristama oma isiklikud ja ametisõidud. Sõidupäeviku pidamine pole kaugeltki nii suur koormus, millega ei saaks hakkama üks keskmine ametnik. Vallavanemana tööl olles pidasin päevikut ja maksin iga kuu oma isiklikud sõidud valla kassasse tagasi. Loetelu võiks tegelikult pikendada, mida üldse riigiametnikud töö juures isiklikeks otstarveteks kasutavad. Ka riigikogus, ka mina. Sõitude kohta päeviku pidamine ja seeläbi kuluhüvitiste kasutamine oleks ausam ja läbipaistvam.

Isiklikult arvan, et siin on peidus suur rahaline reserv, mille tulemusena võiks püüda tasakaalustada nii õiglustunnet autode kasutamise osas kui ka suurendada riigieelarve mahtu.

Ütlesin selle välja ka ühes Foorumi saates, et alustama peaks maavalitsuste, omavalitsuste, riigikogu liikmete autode sõitude ja kulude revideerimisega. Küsisin ka rahandusministrilt, kas riigikogu liikme auto on tema isiklik või ametiauto ja kuidas seda käsitleda kuluhüvitiste ja erisoodustusmaksu seisukohalt. Minister vastas, et te (riigikogu liikmed) võite seda arutada suures saalis riiklikult olulise küsimusena. Arvan, et ongi oluline küsimus ja sellega peaks ka alustama. Kuigi ma sain aru, et minister tegi lihtsalt nalja.