Piimatootja: trahv tekitab kõhedust

„Seda on küll valus maksta, selle raha eest saab osta täiesti korraliku põllutöötraktori,“ ütles Kehtna Mõisa juhatuse esimees Märt Riisenberg. Tema ettevõtte ületab tõenäoliselt 1. aprillil algaval kvoodiaastal 300 tonniga ettenähtud piirmäära. Kui Euroopa Liidus ei loobuta kvoodiületamise tasust 278,3 eurot tonni kohta, toob see ettevõttele kaasa kopsaka 86 000 euro suuruse trahvi.

„Jupphaaval umbes sama suurusjärgu summa võrra saame alates sellest aastast vähem piimakvooditoetust, mida alates 2014. aastast enam Eesti riik ei maksa. Lisaks ähvardab see piimakvooditrahv ja kui need asjad omavahel kokku liita, siis tuleb küll väike kõhedus peale, et mis saab,“ rääkis Riisenberg.

Nimelt on Euroopa Liidus kehtestatud alates 1984. aastast igale riigile piimakvoodid, millega taheti piirata võimalikku piima ületootmist ühenduses. 2008. aastal otsustati, et EL piimakvootide süsteem kaotatakse alates 1. aprillist 2015, sujuvaks üleminekuks suurendati kuni käesoleva kvoodiaastani igal aastal riikide tootmiskvoote.

Kuna Eesti piimatootjad on hoogsalt valmistunud turu avanemiseks ning suurendanud oma farmide tootmisvõimekust, on oht, et viimasel kvoodiaastal ületatakse seni 94% ulatuses täidetud piirmäära. Halvemal juhul tuleb selle eest maksta kõigil tootjatel kokku ca 9,6 miljonit eurot kvoodiületamise tasu. Eestil on sellel ja järgmisel kvoodiaastal õigus toota 692 926 tonni piima.

Riisenberg avaldas lootust, et Eesti esindajad Euroopa Liidus suudavad piisavalt lobi teha ja midagi päästa, sest piimanõudlus maailmaturul on kasvanud, mistõttu oleks tema sõnul arulage hakata toomist pidurdama.

„Tootmist sellepärast ei hakka keegi ära lõpetama. Iseasi, kuidas keegi suhtub, kas tahab täpselt kvoodiga välja tulla või kui on otsustanud oma tootmist laiendada, maksab selle trahvi ära ja läheb laiendamise hooga edasi,“ kõneles Riisenberg ja tõdes, et tema ettevõte toimib ilmselt viimast teed pidi. Samuti märkis ta, et paljud piimatootjad mõtlevad niipidi, et õigem on see trahv ära maksta, kui oma tootmist pidurdada olukorras, kus maailmaturul nõudmine selle kauba järgi on suur.