Kunsing: sotsiaalmaks brutopalga osana on näiline võte

Äripäev kirjutas täna, et Eesti kuulub tööjõu maksustamise suuruse poolest Euroopa ülemisse otsa. Rahandusminister Jürgen Ligi arvates peaks maksusüsteemi pisut kohendama, näiteks võiks sotsiaalmaks olla üks brutopalga osa. Kunsing sellisel tegevusel liiga suurt mõtet ei näe.

Intervjuu Sven Kunsinguga: Mida arvate Ligi ettepanekust sotsiaalmaks brutopalga osaks tõsta?Mida see parandaks? Vähemalt siseriiklikult tundub see tarbetu ja näiline tegevus. Tänapäeval teavad niikuinii kõik töövõtjad, et tööandja tasub nende palga pealt sotsiaalmaksu. Kui praegu on olnud tavaks tööandjal seda maksta ja kui selle olukorra muutmine ei tooks ettevõttele kuludes ega ka töötajale sissetulekus mingeid muudatusi, siis pole vaja muutma hakata.

Kas tõesti annaks see mingisuguse virtuaalselt parema positsiooni mingites rahvusvahelistes võrdlustes? Võimalik, kuid siis ilmselt tuleks seda poliitikutel rahvale põhjalikumalt selgitada. See omakorda tähendab, et palju jõudu kulub tegevusele, mis muudab riigi positsiooni kuskil tabelis, loomata samas käegakatsutavat väärtust valijale.

Kuidas mõjutab Eesti kõrge tööjõu maksustamine SEB Varahalduse tegevust?Tööjõu maksustamine on tõesti kõrge, kui võrrelda töötaja poolt kättesaadavat netopalka ning makse, mis sellega kaasnevad. Siiamaani pole see meie tegevust väga takistanud, kuid ma ei välista, et see võib peagi teemaks tõusta.

Kui vaadata SEB grupi sees, millistest riikidest meie emapank oma teenuseid suuremahuliselt sisse ostab, siis on need pigem Läti ja Leedu – mõlemas on viimase 5-8 aasta jooksul loodud sadade töötajatega Shared Service Centerid, mis teenindavad grupi erinevaid osi. Ma ei oska öelda, kas see võib olla seotud muuhulgas ka tööjõu maksustamisega või on see pigem üldine tööjõu pakkumise ja palgakulude teema.

SEB Varahaldus pakub grupile Ida-Euroopa investeeringute juhtimise teenust ja selles osas ei ole tööjõu kogukulu koos maksudega siiani suureks probleemiks osutunud. Teisalt on tegu väga spetsiifilise know-howga ja kindlasti ei ole meie kümnekonnalt inimeselt laekuvaid tööjõumakse võimalik kuidagi rahaliselt võrrelda ülalnimetatud Läti ja Leedu allüksustega, kus töötajaid on sadu.

Eilne Äripäev kirjutas, et kohalikel omavalitsustel laekus jaanuaris rekordiliselt tulumaksu. Tõenäoliselt on selle taga detsembris tehtud palgatõusud ja makstud lisatasud. Kuidas oli möödunud aasta lõpus preemiate ja palgatõusudega teie ettevõttes lood?Äripäeva kommentaariumis hakkas silma ka kolmas põhjendus, milleks oli, et tulumaksu laekumine tegi jaanuaris rekordi maksuametis aset leidnud tehniliste ümberkorralduste tõttu.

Panganduses reeglina preemiaid enne eelneva aasta lõplikke majandustulemuste selgumist ei maksta. Ma ei usu ka, et kohalikud pangad viimase viie aasta jooksul boonuste maksmisel teiste valdkondadega võrreldes kuidagi esirinnas oleksid.

Äripäeva koostatud parimate palgamaksjate TOPi järgi oli SEB Varahaldus AS 2011. aastal töötajatele kõrgeimate tasude maksmisel 11. kohal. Järgmine Äripäeva palgamaksjate TOP ilmub märtsis.