Kriitiline olukord Ukrainas on ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõiguste olukorrale, ütles välisminister Urmas Paet täna Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu kõrgetasemelisel istungil.
"Krimmi poolsaarele on sisse tunginud Venemaa sõjavägi - tegemist on rahvusvahelise õiguse rikkumise ja agressiooniga," ütles Paet välisministeeriumi vahendusel. Tema sõnul peab Venemaa koheselt lõpetama rünnaku suveräänse Ukraina vastu ning taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele.
Paet rõhutas, et vägede saatmine teise riigi suveräänsele territooriumile ettekäändega kaitsta oma kodanikke ei kaitse tegelikult kedagi. Tema sõnul on Ukrainal ja kogu Ukraina rahval, vaatamata nende etnilisele kuuluvusele, religioonile võ poliitilistele vaadetele, õigus stabiilsusele ja rahule. Selle saavutamiseks on vaja dialoogi ja reforme.
Paeti sõnul vajab Ukraina rahvusvahelist toetust, nii sissetungi vastu kui stabiilsuse saavutamiseks. Eesti välisministri teatel on Euroopa Liit, USA, NATO, ÜRO ja Euroopa Nõukogu üheselt mõstnud hukka Venemaa sammud suveräänse Ukraina vastu. Samuti lisas Paet, et väga oluline on sellest rääkida ka ÜRO inimõiguste nõukogus, sest rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid Ukraina aitamiseks.
Paeti sõnul tuleks Ukraina toetamiseks saata riiki rahvusvahelised vaatlejad ja vahendajad, kes aitaksid edendada Ukraina ja Venemaa vahelist dialoogi, ning Ukraina majandusliku kokkukukkumise vältimiseks tuleks leppida kokku Ukrainale rahalise abi andmise tingimustes.
Eesti on ÜRO inimõiguste nõukogu liige ajavahemikul 2013–2015.
Seotud lood
Aktsiaturud üle maailma olid täna miinuses, andes selge suuna ka USA turgudele. Investorid on ostnud kokku turvainvesteeringuid mure tõttu, et Venemaa ja Ukraina vahel läheb sõjaks.
Ukrainas ei ole kunagi niinimetatud rahvusküsimust või -probleemi olnud. See, et täna olevat Krimmi ja Donetski elanikud paanikas, on selgelt propagandasõja tulemus. Venelaste ja Venemaa kodanike teema on lihtsalt ettekääne, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Anastasija Tido.
Enam selgemat märki Putini režiimi suurriiklikest huvidest Ukrainas pole vaja oodata, sest üle aastakümnete on maailm taas sisuliselt kolmanda ilmasõja lävele viidud. On selge, et nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid peavad diplomaatiliste kõneluste jätkamise kõrval kiiresti kehtestama Venemaale võimalikult laialdased majanduslikud sanktsioonid.
Nii tuntud puhastuseksperti mister Properit kui Venemaa presidenti Vladimir Putinit ühendab üleloomulik võime eemaldada plekke, kuid ainult telereklaamis, ütles Rein Lang.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.