Enam selgemat märki Putini režiimi suurriiklikest huvidest Ukrainas pole vaja oodata, sest üle aastakümnete on maailm taas sisuliselt kolmanda ilmasõja lävele viidud. On selge, et nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid peavad diplomaatiliste kõneluste jätkamise kõrval kiiresti kehtestama Venemaale võimalikult laialdased majanduslikud sanktsioonid.
Ukraina sündmuste eskaleerumise taga oleva Venemaa võimuladviku mõjutamiseks peavad lääneriigid ise olema valmis kannatama kahju, mida majandussanktsioonide kehtestamine Venemaale neile kaasa toob.
Ajaleht Wall Street Journal on toonud välja, et Lääneriikidel oleks hulgaliselt majanduslikke hoobasid Venemaa mõjutamiseks, kuid ise küsimus ongi just see, kas ollakse valmis maksma nende kasutamise hinda. USA on küll katkestanud Moskvaga kõnelused investeeringute garanteerimise lepingu üle. Katkestatud on ka ettevalmistused juunis Sotšis toimuma pidanud G8 riikide tippkohtumiseks. USA ametnike sõnul alustati seal ka kõnelusi majandus- ja finantssanktsioonide kehtestamiseks konkreetsete Venemaa energiaettevõtete, pankade ja valitsuse tippametnike suhtes, kui Venemaa Krimmist ei taandu.
Ent siinkohal on USA ja EL erinevas olukorras. USA üsna väike majanduslik side meie idanaabriga lubab neil karmimalt väljenduda. Lääne-Euroopat ja Venemaad ühendavad gaasitorud ja muud kaubandussidemed mõjuvad siinkandis paraku üksmeele saavutamisele pärssivalt. Sellele, et karmide sanktsioonide osas Euroopas riigid kokkuleppele ei jõua, loodab kindlasti ka Putin.
Üksmeele saavutamine Euroopas ongi üks võtmeküsimusi. Kui poliitiliste avalduste osas on seda üsna kerge saavutada, siis majandussanktsioonide puhul hakkab iga riik mõistagi palju enam oma huvide peale mõtlema. Järsk sanktsioonide kehtestamine Putini režiimi suhtes kuni majandussidemete täieliku katkestamiseni oleks küll tõhus, ent ei jätaks suurt mõju avaldamata ka lääneriikide, sealhulgas Eesti elanikele endile. See ohver tuleks aga praegu kanda võtta, kui soovitakse tõepoolest Ukrainat aidata.
Teisalt peaks see olema läänele õppetunniks, et enda liigne (majanduslik) sidumine Venemaaga ei ole tõepoolest mõistlik. Ükskord ometi võiksid nüüd lääneeurooplased mõista, miks Eesti nii eesmärgikindlalt on liikunud selles suunas, et lahti saada taolisest sõltuvusest.
Mõistagi ei saa Venemaa võimuladviku käitumist kogu riigi elanikele automaatselt üle kanda. Ukraina sündmused on ju toonud kaasa palju proteste ka Venemaa siseopositsiooni poolt. Majandussanktsioonid omakorda puudutaksid paljusid jõukaid venelasi, kes Läänes vara omavad või kelle lapsed näiteks seal koolis käivad. Kindlasti ei ole neilegi Putini jõudemonstratsioon meeltmööda, kui see nõnda nende isiklikku rahakotti mõjutab.
Eestlased on oma poole selles konfliktis juba emotsionaalselt valinud. See, et meie riigi hääl praegu esireas hüüdmas pole, on suuresti ilmselt sellest tingitud, et kinnitust ootavad Eesti-Vene piirilepingu paberid. Piirilepingu protsessi katkemine ei oleks Eestile hea, ent see stsenaarium ei tohiks meidki Ukraina toetamises tagasi hoida. Mingil juhul ei tohi kultiveerida ka suhtumist, et Ukrainas toimuv ei tähenda õigupoolest suurt midagi või et meid see ei puuduta. Puudutab küll ja väga otseselt.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Vene börsiindeks Micex on alustanud tänast kauplemispäeva 1,7protsendilise langusega. Pärast esmaspäevast 12protsendilist langust, tõusis aktsiaindeks eile 5 protsenti.
Kuigi Eesti ja Ukraina olukord on oluliselt erinev, on Mart Laari hinnangul oluline, et me muretseksime oma julgeoleku pärast.
Eile langesid turud kogu maailmas, kuna investorid kardavad sõja puhkemist Venemaa ja Ukraina vahel. Täna olid Aasia turud kergelt plussis ja ka Euroopas on oodata väikest tõusu.
Pärast eilset mitmeprotsendilist langust on Venemaa ja Euroopa suuremad börsid täna lõunapaiku üle ühe protsendi üleval.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.