Ukraina valitsuse võlakirjade tootlused on viimastel päevadel teinud kiire tõusu, kuna kardetakse, et Ukraina peab oma võlgasid hakkama ümber korraldama.
Kuid Ukraina rahandusminister Oleksandr Šlapak ütles CNBC-le, et Ukrainal on küll raha peaaegu otsas, kuid oma kohustusi riik täitmata ei jäta.
„Ma arvan, et Ukraina maksab koos Rahvusvahelise Valuutafondiga kõik oma võlad,” ütles Šlapak, kelle sõnul vajab Ukraina maksejõuetuse vältimiseks 35 miljardit dollarit abi. 10 miljardit vajatakse sel aastal ja 5 miljardit järgmisel aastal.
„Praegu peame investorite ja partneritega läbirääkimisi abipaketi üle. Ressursside õige kasutamine on meie põhiküsimus. Kui me tuleme sellega toime, pole meil Venemaa abi vaja,” lisas ta.
Šlapaki sõnul jääb Ukraina iga kuu erinevate petuskeemide nagu maksudest kõrvale hoidumise tõttu ilma 300-500 miljonist dollarist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailmapank teatas eile, et plaanib Ukrainale sel aastal laenata kuni 3 miljardit dollarit (2,2 mld eurot). Laenu eesmärk on toetada riigi uut valitsust keset praegust kriisi, vahendas Reuters.
LHV Pank kirjutab oma analüüsis, et Ukraina sündmused avaldavad otsest negatiivset mõju kolmele Eesti börsifirmale.
Obama pidas eile pärastlõunal pika telefonikõne Putiniga, pakkudes välja, kuidas Ukraina kriisi diplomaatiliselt lahendada, teatas Valge Maja.
Arenevate turgude veteran ja suurinvestor Mark Mobius ütles, et on jätkuvalt huvitatud Ukraina aktsiatest ja seda vaatamata praegusele poliitilisele kriisile ja sõjaohule.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.