• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,53%38 870,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,53%38 870,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 09.03.14, 17:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Baruto tõttab turismiärisse

Vigastuste tõttu sumokarjääri lõpetanud tõusva päikese maa staar Baruto ei jäta teda ebajumala staatusse tõstnud miljoneid Jaapani fänne tühjade pihkudega.
Suviseks eksklusiivseks stardiks pakub vastloodud Bartotours osalemist Baruto enda pulmas ning laulupeol.
Kui endine sumomaadleja Baruto, kodanikunimega Kaido Höövelson, peagi pärast presidendi ja tema kaaskonna Jaapani visiidil saatmist Eestisse jõuab, ootavad teda siin juba uued väljakutsed turismiäris.
Filmitegija Artur Talvik ning Soraineni vandeadvokaat Reimo Hammerberg tahavad pakkuda jaapanlastele võimalust Baruto tegemistega endiselt kursis olla. Seltskonda kuulub ka ainus täiskohaga töötaja, varemgi turismiäris tegutsenud Bartotoursi  käimalükkav jõud Kaie Tropp. Baruto fännide Eestisse toomisele keskenduv reisibüroo on omaniketrio meelest - Talviku sõnu kasutades - "kuldvõtmeke" Eesti eripära laia maailma viimisel.
Kõik algas fimist. Höövelson ja Talvik said tuttavaks üheksa aasta eest, kui viimane sumomaadlejast filmi väntama asus. Filmist aga saareriigis suurt hitti ei saanud, sest Baruto klubi keelas selle näitamise Jaapanis ära. Ei Talvik ega Höövelson saanud täielikult aru, mis klubile ei meeldinud. Meestest said aga head sõbrad. "Me olime Kaidoga arutanud, et ta võiks Eestis turismiasja ajama hakata, aga ma polnud talle kunagi öelnud, et teeme koos firma. Kui me Reimoga umbes pooleteise aasta eest tema juurde läksime ja oma ideed tutvustasime, vajus ta hetkeks mõttesse ja teatas talle omasel moel kiiresti: "Poisid, see on ju hea mõte!"," meenutas Talvik.
Kui Hammerberg Baruto ozek'iks löömise ehk sumomaailma eelviimasele astmele tõusmise tseremooniat nägi, mõistis ta, milline tuntus Höövelsoni Jaapanis ümbritseb. "Seal öeldi, et Jaapanist hakkasid põhimõtteliselt kohe lennukid Eesti poole lendama, et Kaido emaga intervjuud teha. Ma sain aru, et seal on üks opportunity," sõnas Hammerberg. Endas tärganud äriideega läkski Hammerberg vana tuttava, jaapani kultuuri sügavalt kiindunud Talviku juurde.
"Ma mängisin kunagi selle mõttega, et kas Baruto on kõige kuulsam eestlane maailmas üldse? Eestis tuntakse idamaid nii vähe, meie meelest kuulus tähendab kuulsust läänes. Kui paljud inimesed teavad aga näiteks Arvo Pärti niimoodi, et seostavad teda Eestiga? Kõik sada miljonit Baruto fänni Aasias aga teavad, et ta tuleb Eestist. Minu meelest on ta Eesti jaoks tõeliselt suur saadik. Jaapanlasi on sada korda rohkem kui eestlasi ning sumol on kummaliselt palju fänne üle maailma. Ma tajusin, et see mees kannab endaga kaasas kuldvõtmekest, mis avab imelisi uksi. Küsimus on nüüd selles, kuidas need uksed lahti hoida, et nende vahel liikumine pihta hakkaks," arutles Talvik.
Esimene strateegiline samm - film. Kogenud filmitegijana arvas Talvik, et Barutot jumaldavatele jaapanlastele võiks vägilase kodumaad ühe uue filmi kaudu meelde tuletada, siis on neil ka selgem ettekujutus, kuhu nad oma iidoli sünnimaad vaatama minnes sõidavad. "Kohe esimesel koosolekul meie Jaapani partneritega sai selgeks, et tuleks teha üks Eestit tutvustav film, miks oleks seotud ka Barutoga. Jaapani televisioon käis suvel siin ja tegi oma absoluutse tipptehnikaga Eestist ja Barutost ligi kahetunnise telesaate," rääkis Talvik.
Teisel jõulupühal Fuji TVs eetrisse läinud saade oli isegi Jaapani mõistes kallis ettevõtmine, mida Eestist toetas EAS 5000 euroga, Bartotoursi seltskond panustas ise 10 000 eurot ning jaapanlased panid suurima osa. Nüüd on plaanitud pisut lühem versioon samast filmist ka Japan Airlinesi Euroopasse suunduvate lennukite pardatelevisiooni mängukavva võetud.
Talvik usub, et kui Bartotours suudab sel aastal alustava firmana Jaapanist umbes 500 inimest Eestisse tuua, siis on nende ettevõtmine enam kui õnnestunud, kuid selle arvu püüdmine pole omaette eesmärk. Järgmisel aastal panustab Bartotours aga juba rutiinsemale turismigruppide ärile, kuigi fookus on endiselt siiski Baruto fännidel. Kuna tegemist on eksklusiivse reisiga, on ka hind jaapanlaste jaokski üsna krõbe, seega suuri masse ilmselt Eestisse oodata ei tasu. Küll aga on 500 potentsiaalset Eesti-huvilist Baruto fänni ligi viis protsenti mullu Eestit külastanud Jaapanlaste arvust. Kõige õnnelikumad nende seast pääsevad Höövelsoni sel suvel Lääne-Virumaal toimuvasse pulma ning saavad osa ka laulupeost.
Bartotours püüab pakkuda oma reisijatele alati ka kohtumist reisi põhjuse, suure iidoli Baruto endaga, kuid nad ei saa seda siiski alati sajaprotsendiliselt garanteerida. Kui Höövelson juhtub olema parajasti hoopis näiteks Jaapanis, siis korraldatakse neile temaga kohtumine seal enne reisile tulekut.
Presidendi Jaapani visiidil nii Soraineni kui Bartotoursi esindajana äridelegatsiooni kuulunud Hammerbergi sõnul ei lähe Bartotours Jaapanis otse lõpptarbijate juurde, vaid kasutab edasimüüjaid, sest esimest ei võimaldaks ei Jaapani seadused ega Eesti firma olematu positsioon kohalikul turul, kus kanna kinnitamine ja jaapanlaste usalduse võitmine on äärmiselt pikk protsess. "Meil pole täna veel ühtegi lepingut alla kirjutatud, aga see on selle äri juures juba lihtsaim asi. Oluline on üldse jõuda lepingu sõlmimiseni, eriti Jaapanis, kus me oleme nobody. Mitte turism ega Jaapani äri ei ole tuumafüüsika, vaid jaapani kultuur on," lausus Hammerberg. 
"Kuna ma olin teinud seal Barutost filmi, teadsin ma, kui raske on jaapanlastega äri ajada. Nendega tuleb saada enne ikka väga headeks tuttavateks, kui üldse äri käima läheb. Suusõnalisel lepingul on nende jaoks väga suur tähtsus. Meie ei saa sellest aru, miks nad alguses aastaid kohtumistel pöidlaid keerutavad, kingitusi vahetavad ja midagi ei ütle. Ühel hetkel nad lihtsalt teatavad, et hakkame nüüd tööle," meenutab Talvik.
Filmimehe meelest on võimalik "müüa" riiki väga edukalt üksikute artiklite ja tuntud nägude abil. Tema sõnul on selle ära tabanud meie põhjanaabrid soomlased, kes on maailmas pildil just tänu oma brändidele, nagu muumitrollid, jõuluvana või Nokia. "Kui ma käisin nüüd Jaapanis Baruto patsilõikamistseremoonial, nõustusid ka soomlased seal, et Baruto on kuulsam kui muumid. Jõuluvana suhtes ei tahtnud nad nõustuda, kuid ega teda nüüd ülemäära palju Soomega ei seostata. Me alustame Eesti eksklusiivsuse müümist Jaapanist ja Kaido kaudu, aga me tahaksime seda kindlasti ka laiemalt edasi arendada," sõnas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 08.03.15, 07:15
Baruto seitse äri
Oma saade, leping Jaapani suurima reklaamiagentuuriga, rahvusvahelised sumovõistlused, enda pruulitud vetikaõlu ja veisefarm on vaid mõned märksõnad tippspordist ärisse maandunud Kaido Höövelsoni tegemistest siin- ja sealpool Jaapani merd.
Uudised
  • 08.06.14, 14:43
Baruto uus ja eriline plaan
Sumoga Jaapanis lõpparve teinud Barutol ehk Kaido Höövelsonil on uus ekstravagantne plaan- hakata kodukandis kasvatama õllega masseeritavaid veiseid, kelle liha on Jaapanis ülikallis delikatess.
Uudised
  • 07.06.14, 10:05
VIDEO: Barutol küpseb kobe äri
Ekssumokas Baruto ehk Kaido Höövelson kasvatab Lääne-Virumaal Laekveres veisekarja, keda hakkab peagi õllega masseerima, et toota  ülikallist Jaapani delikatessi, kobe-liha.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 12:00
Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele