Jutt, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb puhta majanduse arengule pidurit tõmmata, tähendab lõppu Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele, leiavad Ivo Krustok ja Erik Moora.

- SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok (vasakul) ning politoloog ja kliimateemade asjatundja Erik Moora selgitavad, et Saksamaal kasvas ajutiselt kivisöe tarbimine vaid selleks, et Vene gaasist lahti ühenduda.
- Foto: Andres Laanem
Märtsi lõpus ametisse astunud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse fookus on majandusel ja julgeolekul, kuid see tähendab ka fookust puhtal energeetikal ja keskkonnal, usuvad politoloog ja kliimateemade asjatundja
Erik Moora ning SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok saates "Rohepöörde praktikud".
"Kui Eestis luuakse debatti, et nüüd tuleb kogu tegutsemine seisma panna, siis sama hästi võiks öelda, et lõpetame Eesti majanduse konkurentsivõime arendamise. See on täpselt sama lause,” ütles Moora.
Krustoki sõnul eeldab majanduse ja ühiskonna muutumine mõningaid piiranguid ja vanadest harjumustest loobumist. “Selle taha praegu pugeda, et ärme neid ebameeldivaid asju tee, sest julgeolekuolukord on keeruline ja me peame mõtlema kõigele muule, ei ole pädev," lausus ta.
Saate esimeses pooles puudutati veel kommunikatsiooni ehk seda, kui polariseerivalt Eestis kliimast räägitakse ja kuidas poliitikud ei tohi pead liiva alla peita. Samuti lükati ümber müüt, et Saksamaal kasvas ajutiselt kivisöe tarbimine rohepöörde pärast.
Saate teises pooles on juttu kliimaseadusest, liiga nõrkadest eesmärkidest 2030. aastaks, valitsuse alusleppest ja bürokraatia vähendamisest. Ka sellest, kuidas Ukraina võttis eelmisel sügisel vastu oma kliimaseaduse.
Saatejuht on Karmen Laur.
Erik Moora ja Ivo Krustok: julgeolekuolukorra taha ei saa peituda
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Kolme aastaga null ehitusluba tuulepargile, null kiirendatud planeeringut