Suhtumine rahasse, edusse, rikkusesse ja vaesusesse määrab selle, kas inimene saab rikkaks või mitte.
Sellisele järeldusele jõudis raamatu
"Kuidas rikkad mõtlevad" autor Steve Siebold. Business Insider ja The Roosevelts vahendavad 20 ideed raamatust.
1. Tavainimene "raha on kurja juur", rikas "vaesus on kurja juur".
Keskmine inimene on ajupestud ja leiab, et rikkad on kas õnnelikud või on rikkus teiste suhtes ebaaus. Seetõttu kaasneb ka madalama sissetulekuga ühiskonnagruppides rikkaks saamisega häbitunne. Ehkki teatakse, et rahaga õnne osta ei saa, muudab selle olemasolu elu lihtsamaks ja nauditavamaks.
2. Tavainimene "isekust tuleb taunida", rikas "isekus on voorus".
Rikkad otsivad viise enda õnnelikumaks tegemiseks. Nad ei püüa teeselda, et püüavad maailma päästa. Mitte nii rikkad näevad seda kui negatiivset käitumist ja see hoiab ka neid vaesena. Kui sa ei hoolitse enda eest, ei saa sa ka kellegi teise eest hoolitseda. Sa ei saa jagada seda, mida sul endal ei ole.
3. Tavainimene ootab lotovõitu, rikas tegutseb.
Samal ajal, kui massid ootavad juhuste kokkulangemist, õigeid numbreid ja palvetavad heaolu saabumise nimel, siis suurepärased lahendavad probleeme. Kangelane, keda keskklass tegutsema ootab, võib olla jumal, riik, nende ülemus või elukaaslane. Selline keskpärane mõtteviis süvendab ka keskpärast suhtumist ellu ja asjatut ootamist, kui aeg tiksub.
4. Tavainimene "tee rikkuseni sillutab haridus," rikas "hangi oskuseid ja teadmisi".
Paljudel maailma tipptegijatel on puudulik haridustee, kuid nad on oma rikkuse saanud oma oskuste rahaks tegemisega. Samal ajal on massid veendunud, et magistri- või doktorikraad sillutavad tee rikkuseni ja see sirgjooneline mõtlemine hoiab neid tagasi. Rikkad ei hooli vahenditest, vaid lõpptulemusest.
5. Tavainimene leinab taga minevikku, rikas keskendub homsele.
End üles töötanud miljonärid said rikkaks, sest nad uskusid endasse ja plaanisid unistusi, eesmärke ja ideid homsesse, samas vaevlevad enda paremaid päevi minevikku jätnud tavainimesed depressiooni ja rahulolematuse käes.
6. Tavainimene suhtub rahasse emotsionaalselt, rikas ratsionaalselt.
Ootus mugava pensionipõlve järele muudab haritud, targa ja muidu eduka emotsioonidest juhinduvaks. Tipud samas näevad raha sellisena nagu see on - vahend, mis pakub võimalusi ja valikuid.
7. Tavainimene teenib elatist sellega, mis talle ei meeldi. Rikas kirega.
Keskmisele inimesele võib jääda mulje, et rikkad töötavad kogu aeg, aga kõige targem tippude strateegia on leida üles oma kirg ja viis sellega elatist teenida. Samal ajal teevad keskmikud tööd, mis neile ei meeldi, kuna raha on vaja ning neile sisendab nii kool kui ühiskond, et maailm on sirgjooneline, võrdsustades teenimise vaimse või füüsilise pingutusega.
8. Tavainimene loodab pettumuse vältimiseks vähem. Rikas esitab väljakutseid.
Psühholoogid ja paljud teised terviseeksperdid soovitavad tihti inimestel oodata vähem, et vältida pettumust. Keegi ei jõuaks eales rikkuseni ülikõrgete ootusteta.
9. Tavainimene "rikkaks saamiseks tuleb teha midagi", rikas "rikkaks saamiseks tuleb olla keegi".
Legendaarne kinnisvaraärimees, miljonär Donald Trump kogus omale üheksa miljardit dollarit võlgu, kuid sai pärast seda rikkamaks kui varem. Samal ajal ootavad keskmised oma tegudele kiiret edu. Tipud õpivad ja kasvavad iga kogemuse abiga, olgu selleks õnnestumine või ebaõnn. Teadmine, et kogemusele järgneb nn boonus, paneb neid võimsalt sooritama.
10. Tavainimene "raha tegemiseks on raha vaja", rikas kasutab teiste raha.
Keskmine inimene leiab, et rohkema raha tootmiseks on vaja raha. Samas ei karda rikkad enda tulevikku teiste raha toel kindlustamaks. Rikkad teavad, et pole oluline, kas neil jagub piisavalt millegi hankimiseks. Oluline on, kas see on üldse väärt ostmist, investeerimist või ihalemist.
11. Tavainimene "turge juhivad loogika ja strateegia", rikas "turge juhivad emotsioonid".
Edukalt aktsiaturgudele investeerimiseks pole vaja vaid häid teadmisi matemaatikast. Rikkad teavad, et finantsturge juhtivad emotsioonid on ahnus ja hirm, ning nad arvestavad need sisse trendidesse, mida jälgivad. Inimloomuse tundmine ja sellega arvestamine annab neile strateegilise eelise varanduse kasvatamiseks.
12. Tavainimene elab üle, rikas alla oma võimete.
Rikkad soovitavad, saa rikkaks nii, et sa saad seda endale lubada.
13. Tavainimene õpetab lapsele ellujäämist, rikas rikkaks saamist.
Rikkad ei õpeta lastele mitte vaesematele ülalt alla vaatama, vaid ühiskonda ja selle toimimist realistlikult. See paneb järeltulijad hiljem rikkuse poole püüdlema.
14. Raha tekitab tavainimesele pingeid, rikkale rahulolu.
Rikkad teenivad rohkem, sest ei karda tunnistada, et rahaga saab palju probleeme lahendada ja rahalist meelerahu hankida. Keskmised samas peavad raha suureks kurjaks, mida lihtsalt tuleb taluda.
15. Tavainimene otsib meelelahutust, rikas eelistab haridust.
Ehkki rikkad tihti ei panusta formaalsesse haridusse, jätkavad nad õppimist ka pärast ülikooli lõpetamist. Esimene asi, mida sa rikkuri elamisse sisse jalutades märkad, on näiteks suur raamatukogu teostest, mis aitasid neil oma rikkust koguda. Keskklass loeb novelle, tabloid- ja meelelahutusajakirjandust.
16. Tavainimene peab rikkaid snoobideks, rikkad ümbritsevad end sarnastega.
Keskklassi halvustav suhtumine rahasse paneb rikkad omasugustega aega veetma. Tihti peab keskklass seda snoobitsemiseks. Selline sildistamine on üks viis, kuidas tavainimene end paremini tundma tahab panna ning enda keskpärasust õigustab.
17. Tavainimene keskendub säästmisele, rikas teenimisele.
Rikkad keskenduvad sellele, mida nad riske võttes teenida võivad, mitte olemasoleva säilitamisele. Massid on nii keskendunud allahindluskupongide lõikamisele ja säästmisele, et magavad maha suure osa võimalustest.
18. Tavainimene maandab, rikas hindab riske.
Iga investor kaotab vahel raha, kuid rikas teab, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, alati saab rohkem teenida.
19. Tavainimene otsib mugavat elu, rikas otsib mugavust ebakindluses.
Miljonäriks saamiseks tuleb riskida, sellega teadmisega ei tule enamus keskmikest toime. Füüsiline, psühholoogiline ja emotsionaalne mugavus on see, mida keskmised otsivad. Tipud samas tunnistavad, et rikkaks saamine pole mugav või lihtne ja nad õpivad end ebakindluses hästi tundma.
20. Tavainimene "tuleb valida, kas pere või rikkus", rikas "võid saada need kõik".
Arvamus, et rikkus tuleb pere arvelt, on müüt. Massid on ajupestud, et pead valima kas ühe või teise. Rikkad teavad, et võid saada kõike, kui seda soovid ja selle nimel töötad.
Seotud lood
Tallinna ümber asuvad vallad on n-ö Tallinna kuldne ring, kus elavad Harjumaa ja ühtlasi kogu Eesti suurimad maksumaksjad, sõnas Viimsi vallavanem Haldo Oravas.
Maailma esirikkureid reastav Forbes tõi 2006. aasta edetabelit analüüsides välja, et Neitsite hulgas on konkurentsitult kõige enam rikkaid (12% kõigist rikastest). Põhjuseks tõid nad antud tähtkuju esindajate töökuse, otsustuskindluse, detailide märkamise ja analüütilisuse.
Suur hulk uuringuid räägib sellest, et edu ei põhine mitte niivõrd nutikusel, kui töökusel ja spetsiaalsete oskuste arendamisel ning heal õnnel, kuid see ei pruugi olla päriselt tõde.
Rikast huvitab kasum, aga heateod kasumit ei too. Ent oleks ju tore, kui rikkaks saaks ka head tehes ning kui sotsiaalseid probleeme lahendada oleks kasumlik, kirjutab rahvusvahelise arengu spetsialist Marje Aksli.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.