Rikast huvitab kasum, aga heateod kasumit ei too. Ent oleks ju tore, kui rikkaks saaks ka head tehes ning kui sotsiaalseid probleeme lahendada oleks kasumlik, kirjutab rahvusvahelise arengu spetsialist Marje Aksli.
Sotsiaalse mõju investeeringuteks või filantrokapitalismiks nimetatud finantseerimismudeli eesmärk on luua sotsiaalset ja keskkonnaalast väärtust koos kasumi teenimisega.
Filantrokapitalismi mudeleid kasutades ei siple riik enam üksi sotsiaalsete ja keskkonnaalaseid probleemide lahendamisel. Ühendades sotsiaalseid muutusi taotleva filantroopia ja kasumit taotlevad investeeringud saab ühendada kapitali, loovuse ja sotsiaalse heaolu. Mõnele võib olla vastukarva, et maksumaksjad maksavad ettevõtjale kasumit, kui tulemused on head. Kuid audiitor saab kergesti järeldada, et riigi raha on isegi kokku hoitud. Risk on tõeline ka ettevõtjale – kui tulemusi ei saavutata, ei saa ta oma raha tagasi ega teeni ka kasumit.
Mismoodi filantrokapitalismi mudel täpsemalt toimib, seda saab lugeda tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Tugeva sotsiaalse vastutustundega investorid võivad rõõmustada, sest heateost saab juba õige pea kasumlik investeerimistoode.
Superrikkad said rikkamaks ning lõhe nende ja ülejäänud ameeriklaste vahel laieneb jätkuvalt, selgub Föderaalreservi uuest raportist.
Maailma rikkamatel inimestel silma peal hoidva ettevõte Wealth-X’i avaldatud raport näitab, et paljud superrikaste kohta levivad stereotüüpsed arvamused on lihtsalt müüdid.
Suhtumine rahasse, edusse, rikkusesse ja vaesusesse määrab selle, kas inimene saab rikkaks või mitte.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.