Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: rikkad on keskmisest targemad
Suur hulk uuringuid räägib sellest, et edu ei põhine mitte niivõrd nutikusel, kui töökusel ja spetsiaalsete oskuste arendamisel ning heal õnnel, kuid see ei pruugi olla päriselt tõde.
Nimelt leidis Duke`i ülikooli värske uuring selge seose vaimse võimekuse ja rikkaks saamise vahel, kirjutab CNBC. Uuringu kinnitusel kattuvad paljuski rikkaimate ja targeimate ladvik.
Umbes 45 protsenti miljonäridest on kognitiivsete võimete poolest maailmas täielikus tipus. Miljonärid on reeglina targemad kui Fortune 500 juhid, kellest 38,6 protsenti on ühe protsendi parimate ajude hulgas. USA senaatoritest kuulub sellesse seltskonda 41 protsenti ja Valge Maja liikmeid vaid 21 protsenti.
Samas on selge vahe vaimses võimekuses ka miljonäride endi vahel. Need, kes on teeninud oma varanduse investeeringutest või tehnoloogiast, on suurema tõenäosusega parimate ajude hulgas. Vähenutikate hulka kuuluvad need, kes on rikastunud tänu moe- või jaekaubandusele.
Uuring näitas ka, et 88 protsenti Forbes`i miljonäridest on lõpetanud kõrgkooli. Seega kõrghariduseta Bill Gates ja Mark Zuckerberg on pigem erandid, mis kinnitavad reeglit.
Maailma rikkamatel inimestel silma peal hoidva ettevõte Wealth-X’i avaldatud raport näitab, et paljud superrikaste kohta levivad stereotüüpsed arvamused on lihtsalt müüdid.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.