Kuidas deklareerida metsatulu?

Minu Mets MTÜ konsulendi Ülle Lälli poole pöörduvad omanikud maksuküsimustega väga sageli just aasta alguses, mil hakatakse deklaratsioone täitma, kirjutab Äripäeva 12. märtsi kuukiri Metsandus.

"Siis juba tehtud otsuseid ümber teha ei saa ning nii mõnigi kord jõutakse tulemuseni, et oleks võinud enne tehingu tegemist konsulendi poole pöörduda. Peamisteks küsimusteks on: kas, kui palju ja milliseid makse peab maksma, missuguseid kulusid võib maha arvata, kas toetus on maksustatav," loetles Läll.

SAMM SAMMULT: Kuidas metsatulu kirja panna?

Eritingimused eraisikule. 2012. aastast kehtestati kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule (edaspidi metsatulu) maksuarvestuse erikord. "See kehtib siis, kui metsatulu saadakse eraisikuna ning selline tegevus ei ole metsaomanikule ettevõtluseks. Alates 2012. aastast võib metsatulust saadud kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Näiteks, kui raieõiguse müügist saadi tulu 2013. aastal, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2016. aastal," selgitas Võru Metsaomanike Liidu tegevjuht Erki Sok.

Tehtud kulud tulust maha. Tulu saamise ja kasu maksustamise vahelisel ajavahemikul tehtud metsa majandamise kulud võib kasust maha arvata. Neid kulusid saab deklareerida, kui metsa majandamise tegevus on kooskõlas metsaseaduses sätestatud nõuetega. Metsa majandamisega seotud tegevusteks loetakse metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset.

Säilita tõendusmaterjal. Ülle Lälli sõnul on sageli deklareerimisel sageli probleemiks see, et omanik ei hoia alles dokumente, mis on kulu või tulu tõendamise aluseks. "Nüüd, mil metsa müügitulu maksustamist võib kolme aasta võrra edasi lükata ja tulust sellel ajal metsa majandamiseks tehtud kulusid maha arvata, on dokumentide säilitamine eriti oluline. Kui dokumente ei ole, siis ei saa ka konsulent aidata, sest ei ole millelegi tugineda. Kindlasti peab eriti hoolikalt säilitama ka metsamaa soetamise dokumente," õpetas ta ja lisas, et segadust deklareerimisel tekitavad  ka lubatud mahaarvamised ja toetuste arvestamine.

Tehtut peab suutma tõendada. "Arvesse saab võtta dokumentaalselt tõendatud majandamiskulud, mida ei ole tehtud tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel," märkis Sok. Näiteks, kui on ostetud metsakultiveerimise materjali 1000 euro eest ja saadud selle katteks metsa uuendamise toetust 800 eurot, võib maksuarvestuses metsa majandamise kulusid deklareerida osas, mis tehti omafinantseeringu arvel 1000 – 800 = 200 eurot. "Kuludeks on kindlasti kulud, mis on seotud metsavarumisega. Nendeks saavad olla metsaraie, metsamaterjali kokkuveo ja autotranspordi teenuste arved," rääkis Sok. Praegu kehtiv tulumaksuseaduse tekst ja seletuskiri ei võimalda metsaomanikul, kes ei ole FIE, tehnika soetamiseks tehtud kulusid metsa võõrandamisest saadud tulust maha arvata. Maha saab arvata tehnika rentimise kulusid.

Riskikoht: raidmete müük. Lisaks metsamaterjali või kasvava metsa müügile on omanikul võimalik tegeleda ka raidmete müügiga, ent Lälli sõnul on see seotud suurema riskiga: "Raidmete laoplatsile toomine on kulukas ettevõtmine nii ajaliselt kui rahaliselt. Ei ole harvad juhused, kus omanik on lisakulutused raidmete väljatoomiseks teinud, kuid ostjat ei leiagi.“ Vähem on metsaomanikke, kes puitu ise töötlevad ja nii tulu teenivad, ent Lälli arvates tuleks selle poole püüelda: "Arvestades puu kasvamise aega ja kulutusi korraliku metsa kasvatamiseks, ei saa puidu hinda kuidagi õiglaseks pidada."

Osa maast maksuvaba. Metsamaa võõrandamisest saadud tulu maksustamine oleneb sellest, kuidas on metsamaa omandatud. Maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsialist Eha Kütt selgitas, et kui metsaomanik müüb omandireformi käigus tagastatud metsamaad, on saadud tulu talle maksuvaba. Kui omanik võõrandab ostetud, kingitusena saadud või pärimise teel tasuta omandatud metsamaad, siis maksustatakse võõrandamisest saadud tulu kasuna vara müügist. "Kasu on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Metsa võõrandajal on õigus kasust maha arvata ka vara müügiga või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud," täpsustas Kütt.

Soetamismaksumuseks on kõik metsaomaniku poolt vara omandamiseks, maa parendamiseks (nt maaparanduse kulud, truupide ehitus jms) ning täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Müügiga seotud kulud on need, mida tegemata ei saa võõrandamistehingut sooritada või mis võimaldavad tehingut edukamalt sooritada või mis oleksid tehingu mittetoimumisel jäänud olemata.

Metsatoetus - maksu alla või mitte? Oluline, kas metsaomanik saab toetuse FIE-na või füüsilise isikuna, sest maksustamine on erinev. Maksustamisele ei kuulu füüsilisele isikule seaduse alusel makstavad toetused, va juhul, kui need toetused makstakse seoses töö- või teenistussuhtega või ettevõtlusega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga.

Kui metsaomanik saab füüsilise isikuna erinevatelt institutsioonidelt toetusi, mille maksmine tuleneb seadusest, on need maksuvabad ja deklareerimisele ei kuulu.

Kuhu märkida tulu? Metsa võõrandamisega tekkinud kasu või kulude arvutus toimub tuludeklaratsiooni A-vormi tabelis 6.2 ning edasikantud kasu või kulude arvestus aastate lõikes toimub tabeli 6.2 lisal.

Tulu maksustatakse ainult kehtiva tulumaksuga määraga. Loomulikult saab deklareerija kasutada kõiki seadusega ettenähtud mahaarvamisi. Näiteks, kui metsaomanik ei tööta, siis saab ta kasutada igaühe tulumaksuvaba summa mahaarvamist 1 728 €.

Metsamüügi teatis. Tuleb esitada maksuametile peale ostu või müügi tehinguid. Nimelt tuleb nii metsa ostjatel kui müüjatel esitada andmed maksuametile tehingu toimumise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Teatis tuleb esitada nii kasvava metsa, kui metsamaterjali puhul. Näiteks toimus metsamaterjali müük 10. veebruaril 2014, siis tuleb sellest teatada ostjal ja müüjal 10. aprilliks 2014. Teatist on kõige mugavam esitada e-maksuameti kaudu.

Allikas: Äripäev, Maksuamet

PANE TÄHELE:

- Seadke sisse korralik arvepidamine metsa tulude ja kulude kohta. Koguge kokku ja hoidke alles kõik dokumendid, et lisada need deklaratsioonile-  Hoidke alles tulude-kulude arvestamise abitabelid – need on hea materjal järgmise aasta deklaratsiooni koostamisel- Tutvu Maksu- ja Tolliameti kodulehel www.emta.ee oleva abistava materjaliga Abi tulu deklareerijale- Abi saab oma piirkonna metsakonsulentide käest. www.eramets.ee/noustamine/- Metsamaa võõrandamisest saadud kasu deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi A real 6.3- Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisega tekkinud kasu või kulude arvutus toimub tuludeklaratsiooni tabelis 6.2 ning edasikantud kasu või kulude arvestus aastate lõikes toimub tabeli 6.2 lisal.

KAKS KÜSIMUST MAKSUAMETILE

1. Isa nimel on metsakinnistu. Poeg lõikas ja müüs oma nimel sellelt palki, et näiteks endale kooliraha teenida. Poeg sai tulu ja deklareerib selle oma nimel.  Millise dokumendi peaksid isa-poeg vormistama, et tehing oleks seaduslik. Kas sobiks vara tasuta kasutusse andmise leping?

Vastus: Kui on olemas vastavad tõendid, et sellel metsakinnistul tegutseb  poeg, saab tema ka deklareerida tulu A vormil. Tasuta kasutuse leping sobib. Võlaõigusseaduse § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil (§ 392 lg 1). E vormi 5 veerus ei saa kasutaja deklareerida (ei saa täiendavat maksuvabastust), sest TuMS § 32 lg 4 ütleb, et täiendavat maksuvaba osa saab kasutada ainult FIE- le kuuluvalt kinnisasjalt  ettevõtluse käigus võõrandatud metsamaterjali kasule.

2. Miks ei või tavaline füüsiline isik metsa majandamise kuludena näidata tehnika ostu, vaid ainult FIE saab  kuludesse kanda tehnika ostu?

Vastus: Metsa majandamise kulude mõiste tuleneb metsaseadusest ja seal ei räägita midagi tehnika ostmisest. Muudatuse seletuskirjas kirjutati, et uus kord on mõeldud just metsa väikeomanikele, kes teevad raiet reeglina korra kümne aasta jooksul ja kelle metsaomandi suurus jääb alla 20 ha. Erametsaomandi keskmine suurus on metsaressursi arvestuse riikliku registri andmetel 7,4 ha ning 93% kinnistute arvust on väiksem kui 20 ha. Seaduseandja on eeldanud, et suurema metsamaa omanik majandab metsa juba FIE-na. TuMS § 32 kohaselt ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Ka ettevõtluse tarbeks soetatud tehnika ostukulud.

-----

12. märtsil ilmuv Äripäeva kuukiri Metsandus kirjutab lisaks tulude deklareerimisele, millal on metsa kasvatamise asemel kasulikum ulukifarmi pidada, kas palgihinnad tõusevad, millised on Riigimetsa Majandamise Keskuse plaanid alanud aastal ning kuidas sai kiire kasvuhoo sisse edukaim metsagasell.