Arco Vara eilsest börsiteatest ei saanud just väga palju infot selle kohta, kui palju või mis tingimustel kapitali kaasata plaanitakse, ütles Trigon Capitali varahahalduse juht Heiti Riisberg.
„Usun, et valdav enamus võimalikust emissioonist märgitakse praeguste omanike ja juhtkonna või nendega seotud isikute poolt,“ ütles ta. „Kui ettevõte otsustab teha täismahus avaliku pakkumise, siis väga suurt nõudlust Arco aktsiatele ei julgeks ennustada.“
„Kuigi uue juhi eestvedamisel paistab olevat olukord stabiliseerunud, siis kõrvaltvaatajale on endiselt ebaselge, mis tegelikult toimus ettevõttes viimase 5-6 aasta jooksul, mil aktsiahind kukkus üle 97%," jätkas ta. "Parimad projektid viidi ettevõttest välja väga segastel asjaoludel, pidevaid omanikevahelisi konflikte lahendati ajakirjanduse ja kohtu vahendusel." Tema hinnangul sõltub Arco edu tulevikus suuresti sellest, kui palju on neil tänaseks alles spetsialiste ja millised on suhted pankadega.
„Väikeaktsionäridele võib kapitali kaasamine olla negatiivne juhul, kui otsustatakse väga madalalt hinnatasemelt teha fondiemissioon,“ võttis ta teema kokku. „Aktsiaosaluste lahjendamine õiglase hinna juures ei pruugi negatiivne olla, kui lisakapital annab ettevõttele võimaluse tegeleda suuremate ja kasumlikumate arendusprojektidega.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Arco Vara juhi Tarmo Silla sõnul ei hakata osanikelt juurde küsitavat raha kasutama millegi päästmiseks.
Arco Vara teatas börsile, et on alustanud ettevalmistusi võimalikuks aktsiakapitali tõstmiseks või muu väärtpaberiinstrumendi potentsiaalse teisese pakkumise läbiviimiseks.
Arco Vara aktsia reageeris eileõhtusele Arco Vara aktsiate emiteerimise plaanile täna 0,8% tõusuga 1,22 eurole.
Hiljemalt 21. märtsil plaanib Arco Vara emiteerida suunatud emissioonina võlakirju maksimaalselt 200 000 euro ulatuses intressimääraga, mis ei ole kõrgem kui 10% aastas.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.