Pidada metsa või ulukifarmi?

Uue jahiseaduse vastuvõtmine on Kullamaa-Loodna metsaühistu juhatuse esimehe Sven Kösteri sõnul esimene samm ulukite aruvukuse reguleerimiseks, kirjutab Äripäeva 12. märtsil ilmunud kuukiri Metsamajandus.

"Siiamaani suhtles jahimees vaid riigiga, kes otsustas, mida metsaomaniku maa peal tohib teha või mitte. Praegune seadus paneb jahimehe arvestama ka maaomanikuga, kui ta jahti pidada tahab. Sisuliselt on jahimehed pidanud omaniku metsas farmi ning meie metsades elavate ulukite arvukus on läinud nii suureks, et metsa kasvatada pole lihtne," rääkis Köster.

Pane ühistu enda eest tööle. Ulukikahjustuste vältimiseks on jahimees omaniku kõige efektiivsem abimees. Mõistagi sõltub hea läbisaamine ka omanikust. "Ulukikahjustustest teatamine on eelkõige selleks, et loomade asukoht ja arvukus kaardistada, mitte kahjunõuete esitamiseks. Kui vägisi midagi nõudma hakata, lähevad suhted keeruliseks," märkis Köster.

Omanikul on võimalik jahipidamist oma kinnistul reguleerida lepinguga või piiravate klauslitega, näiteks lubada jahti vaid määratud piirkonnas või teatud liiki ulukitele. Köster soovitab väikeste, kuni 20 ha suuruste metsakinnistute omanikel liituda kohaliku metsaühistuga, kes võtab lepete sõlmimise jahimeestega enda peale. 

Mõne looma hoiab eemale tara. Uus jahiseadus paneb ka omaniku senisest enam oma metsa ulukikahjustuste eest kaitsma. Kahjutasu saab nõuda alles siis, kui omanik ise on rakendanud aktiivselt tõrjevahendeid. Üks võimalus on ehitada metsa kaitseks ulukiaiad, mille rajamist toetatakse metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse raames (meede 1.5.1). "Ulukiaed on sageli ainus võimalus männipuid kasvatada, muidu söödaks noored istikud kohe ära. Oleme ehitanud ligi 15 km aeda metsaühistu kohta ja kasu on näha," kinnitas Köster.

Aed sobib siiski vaid väiksemate, paari hektari suuruste alade piiramiseks. "Suuremat ala on keeruline kontrollida, sest kui aed peaks kuskilt katki minema, pääsevad ulukid sisse ja söövad ära aastatepikkuse töö," lisas ta.

Metsad ja kitsed söövad paljaks. Ulukiaedade ehitus pole Viljandimaa metsaomaniku ja Lembitu jahiseltsi liikme Mihkel Maala arvates mõistlik lahendus: "Euroopas on loodusesse suhtumine meist erinev ja seal see ehk sobib. Aed on ikkagi võõrkeha – lähen kaasikusse ja avan värava, siis astun männikusse ja avan teise värava," muigas ta.

Suurimat kahju teevad metsas põdrad, kes valivad söögiks männi- ja haavapuid ning kitsed, kes maiustavad kuuse- ja kasepuudega. Metssiga metsas suurt kahju ei tee, pigem on nendega hädas põllumehed. Noori metsataimi kahjustavad ka hiired, kes söövad puukoore, mistõttu taim kuivab. Ulukite eemalepeletamiseks kasutatakse taimekaitsevahendeid, mille lõhn ja maitse metsloomadele ei meeldi. Kuuskede kaitseks sobib hästi pastataoline Cervacol, mida puude latvadele määritakse. Laialdaselt on kasutusel vedela konsistentsiga looduslik vahend Trico, mis põhineb lambarasval.

Pane loomale uus peibutis. Maala on ulukikahjustuste vältimiseks proovinud erinevaid vahendeid ja võtteid. "Metsamaa suurus on pea 100 hektarit; katsetan ja õpin pidevalt, millised vahendid paremini töötavad. Kõigepealt proovin ikka heaga ja mahedalt: püüan loomad puude juurest eemale meelitada või peletada," rääkis ta. Maalal on pikaaegne kogemus Cervacoli kasutamisega ning kuused on tal õnnestunud kitsede ulatusest välja kasvatada.

"Praegu õpin põdraga hakkama saama. Okaspuudele lisaks vajavad kaitset ka lehtpuud ja näiteks haaba on praegusel ulukirohkel ajal väga raske kasvatada. Meil käib metsas loomakasvatus: loomulikku regulatsiooni ei toimu, sest inimene on vahele sekkunud, aga ei saa paraku hästi hakkama," märkis ta. Maala metsas ongi peamised kahjutekitajad põdrad ja kitsed.

Eemale saab neid meelitada ka soolakute rajamisega, mis peaks rahuldama loomade mineraalainete vajaduse.  "Ühelt poolt meelitavad soolakud loomi puude juurest ära, ent teisalt meelitavad neid just metsa ja nende arvukus võib hoopis kasvada – soolakute kasutegurit on seega raske hinnata," tõdes ta.

Anna kahjudest aru. Jahimeeste seltsi kuuluv Maala on metskitsele jahti pidanud ka oma metsas. "Ulukikahjudest annan teada jahiseltsile ja juhin tähelepanu sellele, et on vaja populatsiooni piiramiseks midagi ette võtta. Vajadusel taotleme jahilubasid juurde. Kui ikka ilma vaevata normi täis kütid, näitab see, et loomi on liiga palju," selgitas ta.

Köster soovitab omanikul järjepidevalt igal aastal oma mets üle vaadata ning ulukite poolt tekitatud kahjust teatada: "Kahjustusteatis tuleb esitada keskkonnaameti metsaspetsilistile, seejärel tehakse ekspertiis ning edastatakse info jahimeestele. Kahjunõude esitamine tuleb kõne alla alles siis, kui kahjustusi on tehtud pidevalt pikema aja jooksul ning kui omanik on omalt poolt teinud kõik võimaliku metsa kaitseks," sõnas ta. Lisaks tuleb maaomanikul esitada jooksva aasta 1. maiks ulukikahjustuste ennetamise teatis, kus tuleb ära näidata kaitset vajavate okaspuupuistute asukohad ja vara kaitseks rakendatud või planeeritud abinõud.

TASUB TEADA: Kuidas oma metsa kaitsta

- Sõlmi head suhted kohaliku jahiseltsiga.

- Jälgi oma metsa järjepidevalt ja ulukikahjustuste korral saada kahjustusteatis

- Väiksemat kinnistut kaitsevad ulukiaiad

- Soolakud ja söödamaad meelitavad uluki puude juurest eemale

- Repellentide kasutamine. Määri taim kokku vahendiga, mis uluki eemale peletavad (Cervacol, Trico)

Taustainfo

- Eestis on ligikaudu neli miljonit hektarit jahimaad, millest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb 200 000 eraomaniku vahel.

- Jahimehi on üle 15 000, kes jaotuvad 330 jahipiirkonna vahel.

- Loomade arvukus ja küttimismahud: põtru on Eestis 12 700, neid kütitakse aastas 4200; punahirvi on 2500, kütitakse 500; metssigu on 22 500, kütitakse 17 000; metskitsede arvukus on viimaste talvedega langenud ja neid kütitakse ka vähem, eelmisel aastal alla 5000. Rebaseid kütiti 10 000, kährikuid 12 000, kopraid 6500.

Allikas: keskkonnaministeerium

TASUB TEADA: Kas tuleb jaht või ei ehk maaomaniku õigused uue jahiseadusega

1) korraldada oma maal väikeulukijahti;

2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;

3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;

4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;

5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Millisel juhul tuleb jahipiirkonna kasutajal sõlmida maaomanikuga leping?

Uue jahiseaduse järgi tuleb kinnisasjal jahipidamiseks kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga.

Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Seda juhul, kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud.

Allikas: Keskkonnaministeerium

LISALUGU: Maaomanikud ja jahimehed peavad tegema koostööd

Tõnu Traks, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik

Eelmise aasta 1. juunist kehtima hakanud jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.

Uue jahiseadusega loodi alus, et jahiselts ja maaomanik või maaomanike esindusorganisatsioon  sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas maaomaniku maa peal jahti peetakse. Kokkuleppeline on ka see, kuidas konkreetsel maal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. Juhul, kui koostöö maaomanike ja jahiseltside vahel ei toimi, on maaomanikel võimalus vahetada välja jahipiirkonna kasutaja, kui seda nõuavad üle poole maaomanikest.

Uus seadus jättis suurulukite küttimise põhimõtted sisuliselt samaks. Täiendavalt on jahiloomade kaitseks ja arvukuse ohjamiseks loodud piirkondlikud jahindusnõukogud, mis koosnevad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest. Jahindusnõukogus lepitakse igal jahiaastal kokku põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismahud. Nõukogu teeb muuhulgas ka keskkonnaametile ettepanekuid pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks.

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud. Praegu on ministeeriumis väljatöötamisel keskkonnaministri määruse eelnõu, millega kehtestatakse põdra, punahirve, metskitse ja metssea tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika. Samuti kehtestatakse nõuded hindamisaktile ning kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord, mida kasutatakse uluki tekitatud kahju osalisel hüvitamisel juhul, kui jahipiirkonna kasutaja ja maaomanik ei ole sõlminud kinnisasja jahindusliku kasutamise lepingut.