Eesti metsa võiks raiuda kaks korda rohkem kui praegu, ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.
Möödunud nädalal kirjutasid Äripäevas ilmunud
arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja fondi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas pole jätkusuutlik. Nende sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.
Aigar Kallase ütlust mööda võiks Eesti metsa praegusega võrreldes kaks korda rohkem raiuda. "Tehes seda seadusega kehtestatud piirangutest kinni pidades, ei juhtuks meie metsade elurikkusega mitte midagi," märkis ta.
RMK juhi sõnul on selge, et metsade ebaühtlasest vanuselisest ja puuliigilisest jagunemisest tulenevalt ei ole majanduslikult otstarbekas iga-aastaselt ühesugust raiemahtu hoida. See-eest on raiemahu sama suurus oluline perioodi keskmisena, et hoida metsa- ja puidutööstus stabiilsena.
Kuna teadmine Eesti metsavarude ja kasutusvõimaluste kohta on üsna üksikasjalik, on Kallase sõnul ka tööstusettevõtete võimalik oma tootmis-ja investeerimiskavasid vastavalt kohandada. Metsanduses on ühe perioodi pikkuseks tavaliselt kümme aastat.
Eesti metsanduse jätkusuutlikkuse pärast muretsemine väärib RMK juhi sõnul kindlasti tunnustust. "See on iga kodaniku kohustus," märkis ta. Metsavarude säilitamise asemel soovitab Kallas pigem mõelda tegevustele, millega on võimalik metsavarude juurde kasvamist kiirendada, näiteks õigeaegsete metsakasvatus- ja -hooldustööde tegemisele ning küpse metsa raiumise ja uuendamisele.
"Igal juhul ei ole riigis, kus metsaga on kaetud üle poole territooriumist ning mets võtab esimesel võimalusel üle iga inimkasutusest vabaks jäänud maalapi, metsa "otsa lõppemine" realistlik stsenaarium," ütles Kallas.
Seotud lood
Metsanduse arengukavas toodud aastane raiemaht on hinnang jätkusuutlikule metsakasutusmahule arengukava perioodil, ütles metsa- ja puidutööstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann.
Metsanduse arengukava arvestab nii looduse hoidmist kui ka metsanduse arendamise vajadust, ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Metsa ei raiuta pealekasvust rohkem ja tagavarade pärast muret tunda pole vaja.
Uue jahiseadusega püütakse parandada omanike ja jahimeeste koostööd ulukite arvukuse piiramiseks, ent puude kaitsmisel saab omanik ka ise üht-teist ära teha.
Eesti Metsaseltsi teatel manipuleerib Eestimaa Looduse Fond andmetega, nõudes metsanduse jätkusuutlikkuse huvides raiemahu vähendamist.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.