Maksupettuste üks auk läheb kinni

Rahandusminister Jürgen Ligi esitab täna valitsusele käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt lisatakse pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallid, väärismetalli sisaldavate metallimaterjalid ning vääriskivid. Muudatuse eesmärk on vältida antud sektoris toimuvaid käibemaksupettuseid. Väärismetallideks on puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid. Vääriskivideks on nt teemant, smaragd, safiir ja rubiin.

Just vääriskividega tehakse üha enam käibemaksupettuseid. Pettused said alguse 2013. aasta septembrist ja tekitatud kahju trend on kasvav - kolme kuuga kokku 358 000 eurot.

10 miljonit kahju aastas. Väärismetallide ja vääriskivide valdkonna hinnanguline käibemaksu kogukahju 2013. aastal oli 10 mln eurot ehk ca 0,8 mln eurot kuus. Seaduse muudatuse tulemusena võiks pettuse maht väheneda hinnanguliselt 70%. Samas on oht, et seni selles sektoris pettusi läbi viivad isikud liikuda teistesse sektoritesse ning muudatuse positiivne mõju käibemaksu laekumisele võib jääda lühiajaliseks.

2012. aastal kehtestati pöördmaksustamine kullamaterjalile, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa. Paraku vähendas muudatus käibemaksupettuseid vaid lühiajaliselt. Pöördmaksustamise vältimiseks on hakatud müüma sulatatud kulda, mille puhta kulla sisaldus jääb alla sätestatud piiri. Seega on käibemaksupettuste vältimiseks vajalik rakendada pöördmaksustamist kõigile väärismetallidele, nende sulamitele ja vääriskividele.

Väärismetalli sisaldava metallimaterjali pöördmaksustamise regulatsioon jõustub 1. juulil 2014. aastal. Vääriskivide pöördmaksustamine jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal, sest neile pöördmaksustamise kehtestamine eeldab Euroopa Liidu Nõukogu otsust. Eestis esitas Euroopa Komisjonile taotluse erandi kehtestamiseks 13. jaanuaril 2014. aastal.