Aastaid FIEna tegutsenud ehitustisler Ain Arbus otsustas asutada pereettevõtte, millest nüüd on saanud gasellfirma.
"Nägime, et asjal on perspektiivi," põhjendab Arbus, miks 2000. aastal soetati Tartumaal tootmispind ning asutati puituksi ja -mööblit valmistav OÜ Albero Balsa, kirjutab 31. märtsi Äripäev.
Firma nImi toob pöördumised. Itaaliapäraselt kõlav firmanimi on põhjuseks, miks aeg-ajalt saadetakse Ain Arbusele e-kirju, kus teda nimetatakse mister Alberto Balsaks. Tegelikult tähendab albero itaalia keeles puud ja balsa on balsapuu puit. "Me balsapuud üldse ei töötle, eestimaine mänd on põhiline," täpsustab Arbus. "Ega ma nime peale palju aega kulutanud, firma tuli kiiresti ära registreerida ja tegutsema hakata."
Tartu vallas Tila külas asuva endise kalkunifarmi hoonetest on tänaseks arenenud tööstuspiirkond, kus tegutsevad nii tootmisettevõtted kui ka hulgimüügifirmad. Albero Balsa tootmisruumid on nagu puidutööstuses ikka - hulk undavaid masinaid, askeldavad töömehed ja õhus vaevutuntav puidutolm. Fotograafi küsimuse peale, et kus oleks võimalik ka mõnda valmistoodet pildistada, laiutab Arbus käsi: "Töötame kogu aeg põhimõttel, et toore ruttu uksest sisse ja toodang ruttu uksest välja. Lattu me ei tooda."
Pankrotipesa andis töövahendid. Küll aga näitab Arbus uhkusega seadmeid, millest vanim, 60ndatest pärit spooni õmblusmasin täidab oma ülesannet jätkuvalt väga hästi. See ja mitmed teised masinad on ostetud soodsalt messidelt või pankrotipesadest. "Ühe õnnetus on teise õnn," võtab Arbus kokku masu-järgse olukorra. "Kui su rahakott ei ole paks, siis tuleb otsida, kust odavamalt saab."
Tartu 16. kutsekeskkoolis ehitustisleri eriala lõpetanud ja hiljem Tartu ülikoolis majandusteadmisi omandanud Arbus oli enne perefirma asutamist seitse aastat FIE, valmistades puidust uksi ja aknaid. Kokku tegutseti kolmel erineva rendipinnal, millest iga järgmine oli eelmisest suurem, sest kasvas tellimuste maht ning toodete nimistusse lisandus viimistletud puitmööbel. Tippajal, 1989-1999 maksis FIE Ain Arbus palka 12 mehele, kellest põhituumik tuli 2000. aastal üle ka vastasutatud Albero Balsasse.
Eksport päästis kokkuvarisemisest. Seni vaid koduturule orienteerunud Albero Balsa jaoks oli 2009. aasta pöördeline. "Koduturg vajus ära ja meid päästis vaid see, et võtsime ekspordisuuna," kinnitab Arbus. "Eksport Soome aitas meil riske maandada, sest Soomes polnud masu nii tuntav. Vaid siseturule orienteerudes poleks meist gasellettevõtet saanud."
Arbuse sõnul said nad soomlastega kontakti tänu suust suhu reklaamile. "Üks meie klient, Norra noormees töötas konsulteerimisfirmas Tallinnas ja tema sõbrad Soome disainifirmast otsisid Eestist koostööpartnerit," meenutab Arbus. "Norrakas viis meid soomlastega kokku ja niimoodi me väikeste ekspordiprojektidega alustasime."
Eelmisel aastal hakkas Alberto Balsa tegema allhanget OÜle Structo Group, mis vahendab Rootsi klientide eritellimusi. "Koostöö disainibüroodega on siiani sujunud hästi - nende poolt ideed ja meie poolt teostus," lisab Arbus.
Vahendid takistavad juba kasvu. Albero Balsa käsutuses on praegu 1000 ruutmeetrit, ent seda kipub juba väheseks jääma. Firmajuhi kinnitusel on neil olemas juurdeehituse projekt ja isegi ehitusluba. Praegusele ühekordsele hoonele ehitatakse lähema viie aasta jooksul juurde umbes 800 ruutmeetrit, lisaks tuleb hoonele teine korrus.
Üha suurenev tootmismaht nõuab aga kiiremaid ümberkorraldusi ja selleks on vaja otsida võimalusi, kuidas tööprotsessi olemasoleval pinnal tõhustada. "Kui me siiani oleme teinud nii, et üks mees teeb toote otsast lõpuni valmis, siis nüüd läheme järjest enam üle sellele, et igaüks teeb oma tööoperatsioone," seletab Arbus. "Operatsioonipõhine tootmine võimaldab mahtu kasvatada."
Samuti tahab Arbus kiiremas korras ellu viia uued logistilised skeemid. "Meil on siin töömeeste seas levinud eneseirooniline ütlus, et parem on targa näoga seista, kui lolli näoga joosta," muigab Arbus. "Nali naljaks, aga töö tegemisel peaks kuluma põhiaeg ikka töö tegemisele, mitte sellele, kuidas detail ühest kohast teise viia. Kui meile tuleb praegu näiteks 15 tihumeetrit saematerjali sisse, siis kõik mehed on rakkes seda käsitsi tassima. Selleks kulub asjatult kallist aega."
TASUB TEADAMis on kiire kasvu põhjused?
Aastatel 2010-2012 kasvas OÜ Albero Balsa ärikasum 8,78 ja käive 1,63 korda.
1. Turu üldine korrastus. Turg on end korrastanud - inimesed julgevad taas tellida puituksi ja -mööblit. Masu ajal olid kliendid äärmiselt ettevaatlikud ning hoidsid raha.
2. Tootlikkuse kasv. Firma on soetanud paremaid, tootlikumaid ja võimsamaid tööpinke. Näiteks kui varem kulus ukseluku paigaldamiseks 20 minutit, siis pärast uue lukupingi töölerakendamist kulub alla 5 minuti. Varem pidi töötaja uksetoorikut tõstma kolm korda ehk vajalikud tööprotsessid tuli teha kolmel erineval tööpingil. Nüüd saab kõik tehtud ühe tööpingiga.
3. Spetsialiseerumine. Albero Balsa on järjest enam spetsialiseerunud uksetootmisele ning akende osas teeb vaid eritellimustöid, näiteks muinsuskaitse objektidele. Kui varem oli nii, et kui päring tuli, oli firma nõus kõiki töid tegema, siis nüüd osatakse ka kindlameelselt "ei" öelda.
4. Meeskonna professionaalsus. Edu tagab meeskond, kes on hingega töö kallal. Pingelistel aegadel on kogu meeskond seisnud ettevõtte huvide eest, et toodang oleks kvaliteetne ja jõuaks kliendini tähtaegselt. Albero Balsas kaadrivoolavust praktiliselt ei ole.
ÜKS KÜSIMUSMilline vanasõna iseloomustab kõige paremini teie tegevust?
Ain Arbus, OÜ Albero Balsa tegevjuht
Enne kasvata kana, siis taha alles muna. Enne töö, siis tasu - ma võtan selle niimoodi kokku. Kui sa teed oma tööd ja kui sa teed seda hästi, küll sa siis selle muna ka saad. Meie oleme kõik oma kliendid saanud tänu juba munetud munale ehk tehtud töödele. Kliendilt kliendile ehk suust suhu reklaam on meid alati ära toitnud.
TASUB TEADAKolm soovitust edukamaks äriks.
1. Tootmine peab olema efektiivne. Vaata töökorraldus olemasoleval pinnal üle. Koosta uued logistilised skeemid. Käi ja tutvu, kuidas teistes firmades on tööprotsessid organiseeritud. Püüa teha sama hästi või veel paremini.
2. Hoia meeskonda. Ettevõtte edu tagab hea firmasisene koostöö ning juhi kohustus on tagada stabiilne ja professionaalidest koosnev meeskond. Töötajate tiheda vahetumise tõttu võib kannatada toodete kvaliteet ning klientide usaldus.
3. Käi ajaga sammu. Ära jää kohapeale paigale, vaid püüa kogu aeg ajaga kaasas käia ja vaadata, kuhu turg läheb. Turg on kogu aeg muutumises. Tuleb ära tabada, millist tootegruppi turg parasjagu nõuab. Samas tuleb jälgida, et tootmises väga kitsaks ei mindaks ega ka väga laiali ei valgutaks.
UNISTUStuleb laieneda.
OÜ Albero Balsa tegevjuht Ain Arbus unistab
Tahame 5-10 aasta pärast olla oma nišis arvestatav tegija ja turuosa suurendada. Selleks on vaja viia ellu plaan tootmispinna laienduse osas ning palgata juurde personali. Plaanis on ka tuua turule uusi trende uksemaailmast, mis hetkel on ehk Eesti tarbija jaoks liiga ekstravakantsed, kuid efektsuse suunas uksetrend praegu just liigubki. Uks ei pea olema lihtsalt ruume eraldav avatäide - muudame selle silmapaistvamaks!
KOMMENTAAR Väga kohusetundlik firma
Igor Klassen, OÜ Structo Group ekspordijuht ja juhatuse liige
Meie koostöö OÜga Albero Balsa algas eelmisel aastal. Me otsisime endale allhankepartnereid ja käisime üksjagu firmasid läbi. Otsisime koostööpartnereid, kes hakkaksid meie jooniste järgi tootma tooteid Rootsi turule. Albero Balsalt tellime peamiselt uksi.
Ain Arbuse juhitav firma on äärmiselt kohusetundlik. Ma ei pea siinjuures silmas mitte ainult tähtaegadest kinni pidamist, vaid ka toodete kvaliteeti. Neile võib kindel olla, et toode valmib vastavalt joonistele ehk et vastab tellitule.
Minu teada olime me mullu Albero Balsale kõige suuremaks kliendiks. Mine tea, võib-olla on nad tänu meile oma käivet ja kasumit suurendanud taas sedavõrd, et neil on lootus ka tuleval aastal gaselli TOPi pääseda.
CV: OÜ Albero Balsa
" Asutatud 12.09.2000.
" Tänavuses Gaselli TOPis 605. kohal.
" Ainuomanik Maire Arbus, poeg ja tegevjuht Ain Arbus on 1992. aastal lõpetanud Tartu 16. kutsekeskkooli ehitustisleri eriala ning õppinud aastatel 2004-08 Tartu ülikooli majandusteaduskonnas.
" Toodab peamiselt spoonitud pressuksi, samuti puitmööblit eritellimusel (mööbli osa käibest moodustab 30 protsenti).
" Aastatel 1993-2000 tegutses Ain Arbus FIEna ja erinevatel rendipindadel.
" 1998 - uste ja akende tootmisele lisandus puitmööbli tootmine.
" 2000 - kolis tootmise Tartu valda Tila külla.
" 2010 - alustas eksporti Soome.
" 2013 - alustas eksporti Rootsi läbi OÜ Structo Group.
" Eksporti Soome ja Rootsi läheb veerand toodangust, vähesel määral on eksportinud ka Prantsusmaale ja Norrasse.
" Tootmispinda praegu 1000 ruutmeetrit, plaanis suurendada pinda 800 ruutmeetri võrra.
" Töötajaid 12.
2012. aasta käive 205 200 eurot (kasv kahe aastaga 70%), kasum 23 600 eurot (kasv kahe aastaga 13 korda).
TASUB TEADAKes on gasell?
* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro.
* Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.
Seotud lood
Äripäev kirjutas eelmisel aastal kaks korda kuus kiiresti arenevatest ettevõtetest. Loe, milliseid soovitusi jagas Tartumaa gasellfirma juht Ain Arbus algavale ettevõtjale, ning millest gaselliloo kangelane unistab.
Edu saavutamiseks tuleb seada kõrge latt ja tõsta pidevalt taset, mida on lihtsam teha kriisi ajal, on veendunud ehitusfirma Karso Ehitus OÜ omanik Sergei Gladkov.
Äripäev avaldas eelmisel nädalal kiiresti kasvavate firmade ehk Gaselli edetabeli, kuhu jõudis sel korral 1115 firmat. Need TOPi moodustanud firmad pakuvad konkurentidele võrdlemisvõimalusele ja ettevõtluse läbipaistvamaks muutmisele lisaks ka vähemalt sama palju õppetunde läbilöömiseks. Toome siin välja mõned neist.
Äripäeva kiiremini kasvavate firmade edetabelis ehk Gaselli TOPist leiab kaks ettevõtet, mis paisutasid oma kasumit üle tuhande korra.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.