"Meile meeldib maja, kus tuul läbi puhub"

Fassaadide soojustamise ettevõte Auricu on viimastel aastatel Lõuna-Eestis turuosa kinnistanud ja korraliku kasumi teeninud. Nüüd kiigatakse juba ka pealinna ja Ida-Virumaa suunas.

"Meile meeldivadki vanad majad, kus tuul läbi puhub. Saame seal elukeskkonna tunduvalt paremaks muuta," arutleb fassaaditöödega tegelevad Lõuna-Eesti firma Auricu juhatuse liige Tanel Tereping. Kortermaja renoveerimine eeldab üldjuhul suurt pangalaenu, see on ka põhjus, miks paljud veel kahtlevad. Tereping puutub sellega tihedalt kokku: "Pensionäre sõna "laen" ikkagi hirmutab. Kui aga korteriühistu juhatus koosolekul rahulikult selgitab, siis võib üldine suhtumine muutuda. Tegelikult ei lähe kulutused kindlasti suuremaks, vaid stabiliseeruvad." Viimast saab Tereping illustreerida kas või oma vanaema kodumaja näitel.

Kortermajade soojustamisega on tegeletud viimasel kümnel aastal. Kuidas Auricu sellele turule jõudis?Hakkasime tegutsema 2006-2007. aastal, esialgu oli meie valdkond üldse mööbli paigutus. Majanduskriisi ajal olime haljastuse peal. Majade soojustamiseni jõudsime 2009. alguses, nüüdseks on korteriühistute renoveerimine peatöövõtu korras meie põhivaldkond. Lisandunud on ka trassiehitus. Oleme Lõuna-Eestis renoveerimistöödes juhtival positsioonil.

Majanduslanguse ajal hakati enam küttesäästu peale mõtlema?See oli tõesti hea stardilava. Küttehinnad ju tõusevad. Inimeste jaoks on oluline kokku hoida. Ka praegu tahetakse aina enam terviklahendusi. Lisaks tavapärasele soojustamisele ka akende ja uste vahetus; küttesüsteemi uuendamine; katusetööd; ventilatsioon. Kredex annab viimastel aastatel ka kuni 35 protsendilist toetust laenu puhul, suurem toetust eeldab täielikku renoveerimist.

Eestlased teavad hästi vanasõna, et võlg on võõra oma. Ühistute puhul on üksmeel siiski kerge tulema?Pensionäre sõna "laen" ikkagi hirmutab. Kui aga korteriühistu juhatus koosolekul rahulikult selgitab, siis võib üldine suhtumine muutuda. Tegelikult ei lähe kulutused kindlasti suuremaks, vaid stabiliseeruvad. Pigem hoiad isegi aastas korterikulude pealt kokku.

Aga stamparvamus, et maja keskel elavatel inimestel pole soojustamisest eriti tolku, kasu on pigem äärmiste trepikodade puhul.Kõigil lähevad arved väiksemaks, on ju kõigil välisein olemas. Võib lihtsalt aknad ära vahetada, aga niiskus jääb sisse ja hallitus on kerge tulema. Kredexi toetust saab siis, kui teha korda ka ventilatsioon. Eesmärk on, et linnainimesel parem oleks: hallitus ära hoida ja toatemperatuur ühtlaseks. Mu enda vanaema elab ahiküttega kortermajas. Veel kuus aastat tagasi istusime jõulude ajal kõik ahju ümber, külm oli. See oli üks esimesi soojustamisprojekte, mis ette võtsime. Nüüd on kõik korras ja tal kulub küttepuid tunduvalt vähem. See maja oli üldse väga halvas seisus, seintest hakkas juba tükke pudenema. Varem või hiljem tuli midagi ette võtta.

Kui kaua võtab keskmise kortermaja renoveerimine aega? Palju taolisi maju aastas renoveerite?Klassikaline maja - nelja trepikojaga viiekorruseline - võtab tavapärase ilmastiku korral aega kolm kuud. Ventilatsioonitööd, juhtmete vedamine ja muu nõuab oma, kuid kõige mahukam on ikkagi fassaadi tegemine. Lõime hiljuti kokku, et 2013. aastal tegelesime 17. majaga, nende hulgas oli väiksemaid ja suuremaid. Töölisi on püsivalt palgal 40-50, aastas käib läbi ehk 70 inimest. Neist kümmekond on trassitöölised.

Palju räägitakse välismaale suunduvatest Eesti kalevipoegadest. On head tööjõudu keeruline leida?Kvalifitseeritud tööjõudu annab tõesti otsida, nii lihtne see polegi. Meie töölised on siiski Eestist pärit, välismaalasi tööle pole võtnud. Teise juhatuse liikme Rainis Rebase eestvedamisel koolitati fassaaditööde osas kutsekoolide õpetajaid. Üldiselt töötavad meil nooremapoolsed mehed, tellingute peal kõõlumine nõuab head füüsist.

Olete varasemalt välja toonud, et ootasite 2013. aastalt stabiilsust. Läks plaanitult?Üldiselt oli sama edukas kui 2012. aasta. Täpsemaid numbreid alles hakkame kokku võtma ja osad suuremad objektid on alles lõpetamisel. Mahu ja käibe poolest siiski sama. Põhisuund on paigas.

Vaadates tulevikku, on Auricul ka laienemisplaane?Lõuna-Eestis ei saagi väga suureks minna, aga võib vaadata Tallinna poole. Plaanime pealinna kanti tuua projektijuhi ja kümmekond töölist. Ka Kohtla-Järvel küsitakse pakkumisi. Üle aasta oleme seal veetrasse ehitanud ja sealgi on hakatud mõtlema soojustamise peale. Varem oli küte seal väga odav, praegu enam mitte.

Äsja algas uus aasta. Kalender on juba tellimusi täis?Kuskil augustini peaks tööd paigas olema. Trassitööd sõltuvad paljuski uuest eelarveperioodist (Euroopa Liidu toetused), ilmselt hakatakse alles projekteerima ja seal võib auk võib sisse tulla.

LISALUGUPaneelmajade elueaks isegi sada aastat"Konstruktsioon on neil ju tugev," mõtiskleb Tanel Tereping Nõukogude ajal ehitatud paneelmajade üle. "Nad on ehitatud küllaltki korralikult. Ma ei kujutaks küll ette, et neid praegu lammutama hakataks ja uued peale ehitataks. Vähemasti 50-60 aastat on neil eluiga. Ma arvan, et kui renoveerida, tuleb ka sada aastat ära."Ta ütleb, et renoveerimise korral peaks 20-30 aastat pea muretu olema. Tõsi, süsteeme peab siis jälgima ja selleks koolitatakse ühistu juhatus ka välja. "Jälgida, et fassaadil füüsilisi kahjustusi pole, vajadusel tuleks kohe reageerida: materjalid üle vaadata, parandada. See kulu pole aga märkimisväärne." Ta lisab, et üldiselt antakse fassaadi puhul garantiiajaks kaks aastat, et silma paista, on Auricu selle kergitanud viie aasta peale.

Odav läheb kokkuvõttes kalliks maksmaTanel Tereping räägib, et Tartus on hinnavõitlust fassaaditööde puhul tunda küll. Samuti loeb, kes ühistule suudab silmast-silma parima mulje jätta.Väga odavad lahendused Terepingi sõnutsi pikas perspektiivis kasu ei too. "On selliseid juhtumeid olnud, kus mõni ettevõte on ka pankrotti läinud. Olen ise mõelnud: kuidas sellise hinnaga maja korda tehakse? Mingi konks peab olema. Pärast on tulemus näha, ei olegi maja valmis saanud."Ta toob välja, et mullu tegid nad ühe maja osas hinnapakkumise, aga öeldi, et maru kallis. Võeti üks teine pakkuja, kel kogemusi vähe, tulemuseks üks suur jama. Auricu tegi uue pakkumise, kuid sedagi peeti liiga kalliks. Praegu ootab majaühistu kevadet, et siis mõelda, mis oma toorikuga edasi teha. Üks on selge: algsest odavast hinnast pole enam juttugi, renoveerimine nõuab krõbeda summa.

CVAuricu OÜValdkond: isolatsioonitöödAsutatud: 2007Omanikud: Rainis Rebane, Tanel TerepingTöötajaid 2012:  põhikohaga 7, objektidel töötab aastas kuni 70 töölist.

Majandusnäitajad mln eurKäive2013. ca 3,52012. 3,542011. 0,92010. 0,2

Kasum2012. 0,452011. 0,0722010. 0,0057

------

Sel nädalal selgusid Eesti kõige kiiremini kasvavad ettevõtted, kirjutas Äripäev uudises Need firmad kasvavad kõige kiiremini.

Järjekorras 14. edetabelisse jõudmiseks pidid firmad kasvatama aastail 2010-2012 käivet ja kasumit vähemalt 50% võrra. Kõige kiiremad kasvajad aga paisutasid majandusnäitajaid kordades.

Kokku jõudis tänavusse edetabelisse 1115 kiiresti arenevat ettevõtet. Suures osas sektoritest kaubandus, ehitus, transport, aga jõuliselt on esindatud ka põllumajandus ja erinevad tööstusharud.

Gasellfirmade edetabel ilmus tellijatele 20. veebruaril Äripäeva erilehes Gaselli TOP, kus saab lisaks teada, mis nippidega osad ettevõtted konkurentidest paremini kasvavad, millised on kiire kasvu võimalused ja ohud, kuidas ettevõttele leidlik nimi panna ja palju muud.

Äripäeva edetabeleid saab ka töödeldaval kujul osta

Äripäeva infopangast Agent