Kopli liinide arendamise järjekordse ebaõnnestumise süü pole mitte Tallinna linnavalitsusel, vaid muinsuskaitseametil, ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
Vahteri hinnangul tegeleb muinsuskaitse seadusliku lagunemise kaitsmisega.
“Kui muinsuskaitse müügi jälle ära käkkis, siis peaksid nad piirkonna objektide kaitsesse ka ise investeerima, mitte ainult trahvima ja lagunemist pealt vaatama. Üldseüldse tähendab muinsuskaitse all olemine praegu vaid seda, et kõik toimingud käivad läbi raske bürokraatia,” ütles Vahter.
Tema sõnul on nõuded ja ootused Kopli liinide arendamise osas liiga keeruliseks aetud ja seepärast ei leidu piirkonnale ostjat. “Muinsuskaitse poolt kaitstud lagunemine tähendab seda, et vanad hooned vajuvad kokku ja kuskil on pidevalt punane kukk räästas,” ütles Vahter.
“Praeguste nõuetega peaks linn tegelikult väga hea elupiirkonna täiesti tasuta ära andma, muidu sellele kosilast ei leia. Ma ei ütle, et seal peab kõik ümber lükkama, aga praegused ettekirjutused pole realistlikud,” lisas Vahter.
“Kui inimesele kuulub muinsuskaitsealune objekt, siis peaks riik selle hooldamise eest mõistlikku toetust maksma. Praegu aga tähendab see vaid seda, et pead hoidma objekti oma kuludega avalikus kasutuses,” ütles Vahter ja lisas, et tihti pingutab ametnik üle ega arvestata ühiskonna ja linna loomulikku arengut.
Seotud lood
Nädalavahetusel Tallinnas Kopli liinidega tutvumas käinud maa-ala võimalik ostja hindab kinnisvaraarenduse maksumuseks seal sada miljonit eurot.
Juuni alguses Tallinna linnavolikogu otsusega müüki pandud Kopli liinidel asuvate kinnistute vastu on linnavaraameti teatel huvi tundnud arendajad nii Eestist kui välismaalt.
Hiljuti Kopli liinide ostjaks kvalifitseerunud firma Ransome's Trading Holding Company Ltd taga on mitme kinnisvaraarendusfirma suuraktsionär Paul Cooke, kes plaanib Koplisse investeerida sada miljonit eurot.
Täna otsustas Kopli liinide müügi ettevalmistamise ja läbiviimise komisjon kvalifitseerida Ühendkuningriigist pärit ettevõtte.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.