• OMX Baltic0,5%270,65
  • OMX Riga1,69%885,61
  • OMX Tallinn0,48%1 738,49
  • OMX Vilnius0,21%1 042,68
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,13%8 081,57
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,24
  • OMX Baltic0,5%270,65
  • OMX Riga1,69%885,61
  • OMX Tallinn0,48%1 738,49
  • OMX Vilnius0,21%1 042,68
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,13%8 081,57
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,24
  • 31.03.14, 08:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jaemüügi kasv aeglustus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 3%, teatas statistikaamet.
Jaanuaris kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%.
Veebruaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 331,7 miljonit eurot, seega jäi veebruaris kauplustesse 253 eurot elaniku kohta. Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus oluliselt tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasvutempo.
Kui eelneval kolmel kuul (november-jaanuar) suurenes neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 10–14%, siis veebruaris oli suurenemine 5%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 7% väiksem kui eelmise aasta veebruaris.
Jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgude, otsemüük) jäi eelmise aasta veebruariga võrreldes samale tasemele. Veebruaris suurenes enim jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%) ning jaemüük tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 25%).
Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Veebruaris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük eelmise aasta veebruariga võrreldes 4%.
Mootorikütuse jaemüük vähenes 2013. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 2%.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 3%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli veebruaris 398,6 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta veebruariga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes kümnendiku.
Eesti konjunktuuriinstituut tegi märtsi alguses küsitluse, mille järgi on jaekaubanduses ettevõtjate ootused võrreldes teiste majandusharudega kõige optimistlikumad ja kaubandusettevõtete kindlustunde indikaator näitas +19. Olukord on parem kui veebruaris (+13) ja ka parem kui aasta tagasi märtsis (+13).
Kindlustunde tõusu taga on oluliselt paranenud müügiprognoos. 63% kaupluse juhtide hinnangul neil müük järgneva kolme kuu jooksul suureneb ja ka töötajate arv sektoris hakkab peale ettevaatlikke talvekuusid jälle suurenema. Järgneva kuue kuuga peaks ärikonjunktuur veelgi paranema.

Seotud lood

Uudised
  • 04.03.14, 07:28
Jaemüük kasvuteel: toidukaupade hinnatõus võttis hoo maha
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes jaanuaris aasta varasema jaanuariga võrreldes püsivhindades 7%, teatab statistikaamet.
Uudised
  • 03.01.14, 08:07
Jaemüük jätkab kasvulainel
Novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 379,6 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 295 eurot elaniku kohta.
Uudised
  • 31.01.14, 07:09
Jaemüük jätkas kasvulainel
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes detsembris aasta varasema detsembriga võrreldes püsivhindades 5% - kauplustesse jäi ligi 340 eurot elaniku kohta.
Uudised
  • 26.03.14, 15:53
Krimmi kriis pole veel Eesti turul
Vaatamata Ukraina sündmustele ei tunne Eesti ettevõtjad rahvusvahelise konflikti mõju siinsele turule. Kaubandus ja teenindus on jõudnud mullusest parema kindlustundeni, isegi ehitusettevõtjad on veidi optimistlikumad.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele